Augustis toimus Seto Instituudi 1. noortelaager

Kui eelmisel sügisel, 2020. aasta novembris tähistasime Seto Instituudi 10. sünnipäeva, siis selle raames toimunud seminaril sündis idee, kuidas saaks ühe võimalusena värsket verd ehk noori inimesi seto teemadega tegelema saada. Nimelt, tuleks korraldada noortelaager! Idee settis veidi ja suuresti Heiki Valgu utsitusel hakkasimegi koostöös Setomaa Muuseumidega mõtet edasi arendama, kava paika panema, eelarvet koostama, tegevusi mõtlema. Õnneks saime ka rahastuse, mis oli laagri puhul äärmisel oluline – aitäh, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital!

Laagri kava sai meie enda arvates väga äge, aga eks väljakuulutamisel oli ikka küsimus õhus, kas leiame piisavalt huvilisi. See kartus sai kustutatud juba esimeste tundidega, sest vaid kahe päeva jooksul sai nimekiri täis, isegi üle ning pidime õige mitmele huvilisele ära ütlema.

Augusti esimesel nädalal saime noortega siis silmast silma Obinitsa puhkemajas kokku. Mitmed noored tundsid üksteist, sest palju oli Tartu noori (eelkõige Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasiumist), kes ikka omavahel läbi käivad, aga oli ka noori kaugemalt, nt Tallinnast ja isegi Muhumaalt. Kokku tuli 17 setohuvilist noort väljastpoolt Setomaad ja üks noor kohalik suveseto: 5 poissi ja 13 tüdrukut. Laagri väljakuulutamisel polnud varasem side Setomaaga oluliseks kriteeriumiks, sest selge on see, et setode arv on liialt väike, et siit saaks võrsuda arvukalt heal tasemel uurijaid. Ka praeguses Eestis on suurem osa seto teemadega tegelejatest pärit väljaspoolt Setomaad. Seega olulisem on huvi, tõsine huvi ja soov seda maad ja rahvast lähemalt uurida. Ja isegi kui noorest ei sirgu teadlast, on Setomaale noori tegusaid inimesi alati vaja. Ning laagris osalenud neiud ja noormehed on kahtlemata vägagi tegusad noored!

Neljapäevase laagri kavas oli mitmeid õpitubasid ja kohtumisi kohalike inimestega. Pikemad töötoad toimusid Õie Sarve juhendamisel Kiiova käsitöö- ja kultuuritalus, kus mitu noort pandi seto rõivastesse ja õpiti tundma seto rahvarõivaid, samuti tehti koos sõira, lauldi laule ja kuulati Õie elutarkust. Nagu ka teiste töötubade vedajad, rääkis Õie laagrilistega seto keelt. 

Väga meeleolukas oli Andres Otsa juhendamisel toimunud kuuritsapüük Külaoru külas. Kuuritsaga kalapüük kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nõndamoodi on kala püütud eelkõige Vana-Võromaal, aga ka Setomaa läänepoolsetel aladel. Igal juhul tekitas see püügiviis palju elevust ning isegi järjekorda, et kes järgmisena saab vette minna. Otsa Andres ei väsinud kiitmast, kui vahvad, julged ja hakkajad noored inimesed meil kambas on! Muide, kala saime ka kätte! Tegime ka suitsulatikat (tõsi, turult ostetud kalast) ja kalasuppi.

Noortele jättis sügava mulje ka õppekäik pühadele allikatele, eriti Heiki Valgu põnevad jutud ja sügavad teadmised pärimuse ja ajaloo kohta. Kolmandal päeval toimus bussiekskursioon. Külastasime Setomaa muuseume, sõitsime Värska lahel Seto Line’i laevaga, piilusime kirikutesse ja tsässonatesse. Kolmanda päeva õhtuks olid noored nii muljeid, elamusi, teadmisi ja teavet täis topitud, et tegime mõnusa pika sauna- ja lauluõhtu, et veidi vaimu taastada.

Laagri õhtuprogrammi raames vaatasime Moonika Siimetsa valitud dokumentaalfilme Setomaast ning valikut Silvia Karro tehtud saatesarjast, mis kõneleb seto noortest. Samuti said noored õppida seto leelot: neiud Meel Valgu ja Mari Kaisel juhendamisel, poisid laulsid ühes Rein Järvelille, Evar Riitsaare ja Ain Raaliga. Noored osutusid suurteks tantsu- ja lauluhuvilisteks: kui korraldajad koju puhkama ja magama läksid, laulsid ja tantsisid laagrilised omakeskis edasi.

Viimase päeva hommikul sai veidi ka tõsisemalt sihte seatud. Heiki Valk, mark Külvik, Arvis Kiristaja ja Rein Järvelill Seto Instituudi nõukogust tutvustasid veidi oma tegemisi ja eemärke ning noored said rääkida iseenda tulevikuplaanidest ja anda tagasisidet laagri kohta. Kokkuvõttes jäädi üliväga rahule, kõige suuremaks hädaks loeti seda, et laager oli liiga lühike!

Meie Seto Instituudi poolt jäime laagriga ka väga rahule. Hea tunne on südames, et tegusad, terased ja elurõõmsad noored inimesed kasvavad peale. Ja ehkki kokkusaamised kohalike tegijatega ning muuseumikülastused jms on olulised, on täpselt sama palju tähtis see, et sarnaste huvidega noored saavad omavahel kokku, saavad ise oma asju ajada, oma laule lauda ja tantse tantsida.

Kindel on ka see, et 2022. a suvel korraldame taas sarnase laagri. Noored andsid meile sisukat tagasisidet, saame mõne asja veel paremini korraldada. Juba ootame uut suve! Aitäh teile, armsad noortelaagri tüdrukud ja poisid!

Ahto Raudoja kirjutas noortelaagrist setokeelse artikli ajalehe “Setomaa” augustinumbrisse (vt lk 10). Sealt saab ka lugeda laagriliste jäetud tagasisidet meie esimesele noortelaagrile. Mõne tsitaadi lisan ka siia:

Väga äge värk. Üldse oli seda usu jõudu ja kohalolekut pidevalt pisut õhus, mis ilmselt annabki Setomaale selle võluva ja natuke salapärase tunnetuse.

Väga-väga hariv ja südamlik, armusin Setomaasse.

Laager oli väga ülevaatlik, heitsime pilgu erinevatesse seto kultuuri aspektidesse (usund, kultuurilugu, kohalik ajalugu, leelo ja tants, loodus, arhitektuur, kirjandus). Ülimegalahe, et meiega tegelesid oma ala eksperdid. Suur tänu korraldajatele!

Laager andis mulle kinnitust, et soovin sarnaste teemadega edaspidigi süvitsi tegeleda. Mina tuleksin kindlasti sarnasesse laagrisse tagasi ning kutsuksin sõbrad ka kaasa! Edu järgmiseks aastaks ja loodan, et kohtume taas!