Rubriik: Projektid

Setomaa allikate puhastamine

2020. a suvel viis Seto Instituut läbi projekti “Setomaa pühade allikate inventeerimine ja puhastamine”, mida toetas Rahvakultuuri Keskus meetme “Setomaa pärimuskultuuri toetamine 2020” kaudu.

2020. a suvel puhastati ja uuriti koostöös Tartu Ülikooli arheoloogidega 5 allikat: Ermakova 2 allikat, Simaski, Võmmorski ja Värska allikad.

Kristel Vilbaste, kes kaevamis- ja puhastustöödel abiks käis, kirjutas nähtust, kuuldust ja Setomaa allikatest Looduskalendris.

Heiki Valk pidas Setomaa pühadest allikatest ja projekti käigus leitud leidudest ettekande Seto Instituudi 10. aastapäeva konverentsil. Heiki Valgu ettekande saab alla laadida SIIT.

Seto Instituudiga allikaid puhastama

Seto Instituudil on juba sel aastal plaanis koondada kokku info Setomaa allikatest ning nii mõnedki rikutud allikad taastada. Ootame kõiki, kes tahavad tööle käed külge lüüa, juba 2.-3. juulil puhastustöödele Tuplova, Ermakova ja Võmmorski allikate juurde. Tööd viiakse läbi koostöös Tartu ülikooli arheoloogidega.

Seni on Setomaa allikatega on väga vähe tegeletud: andmed on koondamata, allikaid pole süstemaatiliselt kaardistatud ega fotografeeritud. Põgusalt on allikaid puudutatud trükisõnas. Näiteks märgivad H. Valk ja L. Grusina oma artiklis “Setomaa pühad allikad ja veekogud” (raamatus “Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)”), et Setomaal ulatub kultuslike allikate arv 41-ni. Eri aegadel on talletatud pärimuslikke jutte, mis on koondamata ja asukohad maastikul lokaliseerimata.

Varasematel aegadel on allikad olnud pidevas kasutuses, kuid aja jooksul on paljud neist vajunud unustusehõlma. Allikate ümbrused on võsastunud, mitmed aga lausa kuivanud, nt. Simaski küla püha läte, Ermakova silmaläte jt. Mitmed allikad on võimalik puhastööde käigus taastada. Korras allikad, kust on võimalik ammutada puhast joogivett, on riigile kaitsestrateegilise tähtsusega, eriti piirialadel ja kriisisituatsioonides (nt 2019. a sügistormiga seotud kriis). Setomaal on praegugi neid külasid ja talusid, kus kohalikud elanikud regulaarselt allikatest joogivett toovad, sest nõukogude-aegsed maaparandustööd on paljudes piirkondades põhjaveetaset alandanud ja salvkaevudest vett kätte ei saa. Sellised talud sõltuvad igapäevaselt allikatest saadavast puhtast joogiveest.

2.-3. juuli töödel osalemiseks palume võtta ühendust Ahto Raudojaga (tel 518 2411), et leppida kokku tööplaan ja -graafik ning täpsed kohtumiskohad ja saada infot vajaliku varustuse kohta.

 

Eesti-Vene koostööprojekt HERITAGE TEACHING

Märtsis 2019 algas piiriülese koostöö projekt “Improving cooperation between local authorities, schools and NGO’s in teaching and promotion of local cultural heritage to children and youngsters in historical Setomaa area – Heritage Teaching” (ER52), mille eesmärk on arendada traditsioonide, tavade ja keelte tutvustamist ajaloolise Setomaa koolides, et säilitada ja edendada kohalikku kultuurilist ja ajaloolist pärandit.

Projekti juhtpartner on MTÜ Setomaa Liit ning partnerid Petseri rajooni administratsioon, Petseri Seto Etnokultuuri Ühing ja Seto Instituut.

Projekti tegevused hõlmavad usuliste ja traditsiooniliste pühade, toidu- ja käsitöötraditsioone, mängu-, laulu-, pillimängu- ja tantsutraditsioone. Tegevustesse on kaasatud kolm kooli Setomaa vallast ja neli kooli Petseri rajoonist.
Projekti tulemusena on Setomaa ajaloolise piirkonna koolide jaoks loodud atraktiivne pärandi õpetamise programm ning tegutseb omavalitsuste, koolide ja kohalike kogukondade koostöövõrgustik pärandi atraktiivsel edasiandmisel.
Projekti alguses teostatakse uuring pärimusõppe olukorra ja vajaduste täpsustamiseks. Seejärel asub tööle töögrupp pärandi õpetamise ainekava loomiseks või ajakohastamiseks ning kaasajastatud ainekava katsetatakse 2019.-2020. õppeaastal. Toimuvad õpetajate koolitused, töötatakse välja õppematerjalid, soetatakse koolidele praktilise (muusika, käsitöö jne) oskuste õpetamiseks vajalikke vahendeid. Projektis on kavas erinevate kooliastmete õpilastele hulk huvitavaid üritusi nagu laagrid, matkad, traditsiooniliste pühade ühised tähistamised, ühisvõistlused.
Projekt „Heritage Teaching“ kestab 24 kuud, projekt lõpeb 2021. aasta veebruaris.

Projekti kogueelarve on 166 500 eurot, millest 149 850 eurot on Eesti-Venemaa piiriülese koostöö programmi 2014–2020 toetus.

Eesti-Venemaa piiriülese koostöö programmi 2014–2020 eesmärk on edendada piiriülest koostööd Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Programm täiendab Euroopa Liidu ja Venemaa üldisi suhteid, mis keskenduvad abikõlblikele piirialadele mõlemal pool piiri.

Eesti-Venemaa piiriülese koostöö programmi 2014–2020 koduleht

Euroopa Liidu Regionaalpoliitika koduleht

Venemaa Föderatsiooni Majandusarengu ministeeriumi koduleht

Eesti Vabariigi rahandusministeeriumi veebileht 

Selle teate sisu eest vastutab ainuisikuliselt Seto Instituut SA ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohti.

Näitus “Setomaa fotodel 1918-2018”

Seto Instituudi juhataja Ahto Raudoja koostas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul näituse “Setomaa fotodel 1918-2019”.

21 fotost koosnev annab väikese ülevaate viimase sajandi jooksul toimunud olulistest ajaloosündmustest ning aset leidnud muutustest ja arengutest Setomaal/Petserimaal. Iga kümnendit kajastab kaks pilti. Fotod pärinevad muuseumidest, arhiividest ja erakogudest. Näituse koostamisel olid suureks abiks Tiiu Kunst, Helen Külvik, Irina Orehhova, Henry Timusk ja Toomas Tuul.

EST-LAT projekt “UNESCO-tourism”

2017. aasta märtsikuus algas Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi rahastuse toel projekt „Omakultuuri piirkondade arendamine ja tutvustamine turismi sihtkohtadena” (UNESCO-tourism).
Projekti raames arendavad neli piirkonda – Setomaa, Kihnu, Suiti ja Liivi – turismisihtkohti nii, et nende kultuuripärand ja ülemaailmselt tuntud UNESCO tunnustus oleks paremini rakendatud.

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvad piirkonnad on unikaalsed, sest vanad traditsioonid on hoitud elus kohalike inimeste igapäevaelu osana. Laul ja tants, rahvariided, usu- ja rahvakalendripühade tähistamine, toidu- ja käsitöötraditsioonid on neis paigus jätkuvalt au sees. Eestist kuuluvad UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse seto leelo, Kihnu kultuuriruum ja Võrumaa suitsusauna traditsioon. Projekti “UNESCO-tourism” eesmärk on luua ühine turismitoode UNESCO poolt tunnustatud nelja väikese omakultuuri piirkonna baasil. Pakkudes ühist terviklikku ja atraktiivset turismitoodet on külastajatel võimalik osa saada ehedast kultuuripärandist, mida tänapäeva maailmas leidub harva.

Projekti tegevused on laias laastus jagatud kolme ossa: arendustegevused, sh väiksemad investeeringud, koolitused, töötoad; UNESCO suunalise arendusega seotud tegevused, sh tunnuslause loomine, konverentsid, õppereis Ungarisse tutvumaks seal UNESCO piirkondade arenduse ja turundusega; turundus ja kommunikatsioon, sh ühiste materjalide tootmine, reisijuhtide koostamine, messidel osalemine jms.

Projekt “Unesco-tourism” viiakse ellu 3 aasta jooksul, 01.03.2017 – 28.02.2020 ning projekti kogueelarve on 1 123 547,00 EUR, mis sisaldab Eesti-Läti programmi toetust 955 014,95 eurot.

Projekti partnerid on MTÜ Setomaa Turism (juhtpartner), SA Seto Instituut, Rahvuskultuuri Keskus “Suiti”, Dundaga Vallavalitsus, Ventspilsi Vallavalitsus, Läti Maaturismi Ühendus “Lauku ceļotājs”, Kihnu vallavalitsus, SA Kihnu Kultuuriruum, Värska vallavalitsus, Meremäe vallavalitsus, Kuldiga vallavalitsus, Alsunga vallavalitsus.

See veebileht väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.

Õpikoda „UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuurinähtuste turundamine“

Õpikoda toimus 22. septembril 2017 Setomaa turismitalus, Kalatsovas.

Ettekannete pdf-versioonide nägemiseks klikka vastava ettekande nimel.

9.15 Ieva Svarca, UNESCO Läti Rahvuslik Komisjon, kultuuriprogrammide koordinaator :„UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu ja selle turundamisvõimalused“
10.00 Eda Veeroja, OÜ Mooska: „UNESCO-tamise, turismi ja piirkonna turunduse mõjutusi ja mõtteid suidsusannapärimusele“
10.45 Kohvipaus
11.00 Mare Mätas, SA Kihnu Kultuuriruum: „Kihnu saare kui UNESCO-piirkonna kogemused välisturunduses ning väliskülastajate teenindamisel“
11.45 Oliver Loode, MTÜ Põlisrahvaste arengu keskus: „Vaimse kultuuripärandi nimekirjal tuginev kultuuriturismi edendamine: võimalused UNESCO ja kultuurinähtuste jaoks“
12.30 lõuna

Õpikotta olid kutsutud Setomaal tegutsevad turismiettevõtjad, kes soovivad rohkem teada saada UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuurinähtuste turundamisest ja arendamisest ning sel teemal kaasa mõelda.

Ettekanded peeti läti ja eesti keeles, lätikeelsel ettekandel oli sünkroontõlge.

Õpikoda korraldas SA Seto Instituut Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „UNESCO-turism“ raames