Rubriik: Siseriiklikud projektid

Ülikuul rattil ehk Seto Instituudi 7. sügisretk viib Poloda nulga küladesse

Käes on imeilus värviline sügis! Ja veel ilusamaks läheb, sest see on alles algus.

10. oktoobril avaneb kõigil võimalus nautida seda sügisilu Poloda nulgas, sest just siis, pühapäeval, 10. oktoobril toimub Seto Instituudi järjekordne sügisene bussiekskursioon sarjast “Ülikool rattil”. Seekord läheme “tagasi juurte juurde” ehk sinnakanti, kust “Ülikuul rattil 2015. aastal alguse sai: Poloda nulka ehk Setomaa põhjapoolseimasse piirkonda. Kui 2015. aastal tutvusime eelkõige suuremate küladega, nagu Mikitamäe, Laossina, Lüübnitsa, siis sel korral vaatame üle väiksemad ja Setomaa mastaabis ehk vähem tuntud külad, nagu Toomasmäe, Varesmäe, Rainova, Igrise, Usinitsa, Selise, Karisilla, Käre jt. Sõidame bussiga külast külla ja kohtume kohalike elanikega, kes meile oma kodukandist ajaloost, olevikust ja ehk ka tulevikuplaanidest rohkem pajatada oskavad. Teele jääb kindlasti mõni tsässon, mõni külamaja, mõni vana koolimaja, mõni taluarhitektuuriliselt huvitav hoone või hoonekompleks, kindlasti palju ilusat sügist ja huvitavat avastamist.

Koguneme kl 10.15-ks Mikitamäe Tsässonate väljakule, kust suundume tellitud bussiga juba edasi. Võtke kaasa natuke nosimist ja sooja jooki. Ühist lõunat me ei tee, aga süüa saab bussis või ehk ak mõnes ilusas peatuskohast. Riietudes arvestage, et enamik aega oleme ikka õues. Retk kestab u 4-4,5 tundi.

Osalustasu on traditsiooniliselt 5 eur (in (lapsed tasuta) ja palume oma tulekust teada anda: info@setoinstituut.ee või tel 5294033 (Helen), et saaksime paraja suurusega bussi tellida. Andke võimalusel tulekust teada 6. oktoobriks, aga kindlasti võite ühendust võtta kasvõi päev enne, et uurida, kas kohti jagub.

“Ülikuuli rattil” toetab Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Augustis toimus Seto Instituudi 1. noortelaager

Kui eelmisel sügisel, 2020. aasta novembris tähistasime Seto Instituudi 10. sünnipäeva, siis selle raames toimunud seminaril sündis idee, kuidas saaks ühe võimalusena värsket verd ehk noori inimesi seto teemadega tegelema saada. Nimelt, tuleks korraldada noortelaager! Idee settis veidi ja suuresti Heiki Valgu utsitusel hakkasimegi koostöös Setomaa Muuseumidega mõtet edasi arendama, kava paika panema, eelarvet koostama, tegevusi mõtlema. Õnneks saime ka rahastuse, mis oli laagri puhul äärmisel oluline – aitäh, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital!

Laagri kava sai meie enda arvates väga äge, aga eks väljakuulutamisel oli ikka küsimus õhus, kas leiame piisavalt huvilisi. See kartus sai kustutatud juba esimeste tundidega, sest vaid kahe päeva jooksul sai nimekiri täis, isegi üle ning pidime õige mitmele huvilisele ära ütlema.

Augusti esimesel nädalal saime noortega siis silmast silma Obinitsa puhkemajas kokku. Mitmed noored tundsid üksteist, sest palju oli Tartu noori (eelkõige Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasiumist), kes ikka omavahel läbi käivad, aga oli ka noori kaugemalt, nt Tallinnast ja isegi Muhumaalt. Kokku tuli 17 setohuvilist noort väljastpoolt Setomaad ja üks noor kohalik suveseto: 5 poissi ja 13 tüdrukut. Laagri väljakuulutamisel polnud varasem side Setomaaga oluliseks kriteeriumiks, sest selge on see, et setode arv on liialt väike, et siit saaks võrsuda arvukalt heal tasemel uurijaid. Ka praeguses Eestis on suurem osa seto teemadega tegelejatest pärit väljaspoolt Setomaad. Seega olulisem on huvi, tõsine huvi ja soov seda maad ja rahvast lähemalt uurida. Ja isegi kui noorest ei sirgu teadlast, on Setomaale noori tegusaid inimesi alati vaja. Ning laagris osalenud neiud ja noormehed on kahtlemata vägagi tegusad noored!

Neljapäevase laagri kavas oli mitmeid õpitubasid ja kohtumisi kohalike inimestega. Pikemad töötoad toimusid Õie Sarve juhendamisel Kiiova käsitöö- ja kultuuritalus, kus mitu noort pandi seto rõivastesse ja õpiti tundma seto rahvarõivaid, samuti tehti koos sõira, lauldi laule ja kuulati Õie elutarkust. Nagu ka teiste töötubade vedajad, rääkis Õie laagrilistega seto keelt. 

Väga meeleolukas oli Andres Otsa juhendamisel toimunud kuuritsapüük Külaoru külas. Kuuritsaga kalapüük kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nõndamoodi on kala püütud eelkõige Vana-Võromaal, aga ka Setomaa läänepoolsetel aladel. Igal juhul tekitas see püügiviis palju elevust ning isegi järjekorda, et kes järgmisena saab vette minna. Otsa Andres ei väsinud kiitmast, kui vahvad, julged ja hakkajad noored inimesed meil kambas on! Muide, kala saime ka kätte! Tegime ka suitsulatikat (tõsi, turult ostetud kalast) ja kalasuppi.

Noortele jättis sügava mulje ka õppekäik pühadele allikatele, eriti Heiki Valgu põnevad jutud ja sügavad teadmised pärimuse ja ajaloo kohta. Kolmandal päeval toimus bussiekskursioon. Külastasime Setomaa muuseume, sõitsime Värska lahel Seto Line’i laevaga, piilusime kirikutesse ja tsässonatesse. Kolmanda päeva õhtuks olid noored nii muljeid, elamusi, teadmisi ja teavet täis topitud, et tegime mõnusa pika sauna- ja lauluõhtu, et veidi vaimu taastada.

Laagri õhtuprogrammi raames vaatasime Moonika Siimetsa valitud dokumentaalfilme Setomaast ning valikut Silvia Karro tehtud saatesarjast, mis kõneleb seto noortest. Samuti said noored õppida seto leelot: neiud Meel Valgu ja Mari Kaisel juhendamisel, poisid laulsid ühes Rein Järvelille, Evar Riitsaare ja Ain Raaliga. Noored osutusid suurteks tantsu- ja lauluhuvilisteks: kui korraldajad koju puhkama ja magama läksid, laulsid ja tantsisid laagrilised omakeskis edasi.

Viimase päeva hommikul sai veidi ka tõsisemalt sihte seatud. Heiki Valk, mark Külvik, Arvis Kiristaja ja Rein Järvelill Seto Instituudi nõukogust tutvustasid veidi oma tegemisi ja eemärke ning noored said rääkida iseenda tulevikuplaanidest ja anda tagasisidet laagri kohta. Kokkuvõttes jäädi üliväga rahule, kõige suuremaks hädaks loeti seda, et laager oli liiga lühike!

Meie Seto Instituudi poolt jäime laagriga ka väga rahule. Hea tunne on südames, et tegusad, terased ja elurõõmsad noored inimesed kasvavad peale. Ja ehkki kokkusaamised kohalike tegijatega ning muuseumikülastused jms on olulised, on täpselt sama palju tähtis see, et sarnaste huvidega noored saavad omavahel kokku, saavad ise oma asju ajada, oma laule lauda ja tantse tantsida.

Kindel on ka see, et 2022. a suvel korraldame taas sarnase laagri. Noored andsid meile sisukat tagasisidet, saame mõne asja veel paremini korraldada. Juba ootame uut suve! Aitäh teile, armsad noortelaagri tüdrukud ja poisid!

Ahto Raudoja kirjutas noortelaagrist setokeelse artikli ajalehe “Setomaa” augustinumbrisse (vt lk 10). Sealt saab ka lugeda laagriliste jäetud tagasisidet meie esimesele noortelaagrile. Mõne tsitaadi lisan ka siia:

Väga äge värk. Üldse oli seda usu jõudu ja kohalolekut pidevalt pisut õhus, mis ilmselt annabki Setomaale selle võluva ja natuke salapärase tunnetuse.

Väga-väga hariv ja südamlik, armusin Setomaasse.

Laager oli väga ülevaatlik, heitsime pilgu erinevatesse seto kultuuri aspektidesse (usund, kultuurilugu, kohalik ajalugu, leelo ja tants, loodus, arhitektuur, kirjandus). Ülimegalahe, et meiega tegelesid oma ala eksperdid. Suur tänu korraldajatele!

Laager andis mulle kinnitust, et soovin sarnaste teemadega edaspidigi süvitsi tegeleda. Mina tuleksin kindlasti sarnasesse laagrisse tagasi ning kutsuksin sõbrad ka kaasa! Edu järgmiseks aastaks ja loodan, et kohtume taas!

Seto Instituudiga allikaid puhastama

Seto Instituudil on juba sel aastal plaanis koondada kokku info Setomaa allikatest ning nii mõnedki rikutud allikad taastada. Ootame kõiki, kes tahavad tööle käed külge lüüa, juba 2.-3. juulil puhastustöödele Tuplova, Ermakova ja Võmmorski allikate juurde. Tööd viiakse läbi koostöös Tartu ülikooli arheoloogidega.

Seni on Setomaa allikatega on väga vähe tegeletud: andmed on koondamata, allikaid pole süstemaatiliselt kaardistatud ega fotografeeritud. Põgusalt on allikaid puudutatud trükisõnas. Näiteks märgivad H. Valk ja L. Grusina oma artiklis “Setomaa pühad allikad ja veekogud” (raamatus “Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)”), et Setomaal ulatub kultuslike allikate arv 41-ni. Eri aegadel on talletatud pärimuslikke jutte, mis on koondamata ja asukohad maastikul lokaliseerimata.

Varasematel aegadel on allikad olnud pidevas kasutuses, kuid aja jooksul on paljud neist vajunud unustusehõlma. Allikate ümbrused on võsastunud, mitmed aga lausa kuivanud, nt. Simaski küla püha läte, Ermakova silmaläte jt. Mitmed allikad on võimalik puhastööde käigus taastada. Korras allikad, kust on võimalik ammutada puhast joogivett, on riigile kaitsestrateegilise tähtsusega, eriti piirialadel ja kriisisituatsioonides (nt 2019. a sügistormiga seotud kriis). Setomaal on praegugi neid külasid ja talusid, kus kohalikud elanikud regulaarselt allikatest joogivett toovad, sest nõukogude-aegsed maaparandustööd on paljudes piirkondades põhjaveetaset alandanud ja salvkaevudest vett kätte ei saa. Sellised talud sõltuvad igapäevaselt allikatest saadavast puhtast joogiveest.

2.-3. juuli töödel osalemiseks palume võtta ühendust Ahto Raudojaga (tel 518 2411), et leppida kokku tööplaan ja -graafik ning täpsed kohtumiskohad ja saada infot vajaliku varustuse kohta.

 

Näitus “Setomaa fotodel 1918-2018”

Seto Instituudi juhataja Ahto Raudoja koostas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul näituse “Setomaa fotodel 1918-2019”.

21 fotost koosnev annab väikese ülevaate viimase sajandi jooksul toimunud olulistest ajaloosündmustest ning aset leidnud muutustest ja arengutest Setomaal/Petserimaal. Iga kümnendit kajastab kaks pilti. Fotod pärinevad muuseumidest, arhiividest ja erakogudest. Näituse koostamisel olid suureks abiks Tiiu Kunst, Helen Külvik, Irina Orehhova, Henry Timusk ja Toomas Tuul.

Õpikoda „UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuurinähtuste turundamine“

Õpikoda toimus 22. septembril 2017 Setomaa turismitalus, Kalatsovas.

Ettekannete pdf-versioonide nägemiseks klikka vastava ettekande nimel.

9.15 Ieva Svarca, UNESCO Läti Rahvuslik Komisjon, kultuuriprogrammide koordinaator :„UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu ja selle turundamisvõimalused“
10.00 Eda Veeroja, OÜ Mooska: „UNESCO-tamise, turismi ja piirkonna turunduse mõjutusi ja mõtteid suidsusannapärimusele“
10.45 Kohvipaus
11.00 Mare Mätas, SA Kihnu Kultuuriruum: „Kihnu saare kui UNESCO-piirkonna kogemused välisturunduses ning väliskülastajate teenindamisel“
11.45 Oliver Loode, MTÜ Põlisrahvaste arengu keskus: „Vaimse kultuuripärandi nimekirjal tuginev kultuuriturismi edendamine: võimalused UNESCO ja kultuurinähtuste jaoks“
12.30 lõuna

Õpikotta olid kutsutud Setomaal tegutsevad turismiettevõtjad, kes soovivad rohkem teada saada UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuurinähtuste turundamisest ja arendamisest ning sel teemal kaasa mõelda.

Ettekanded peeti läti ja eesti keeles, lätikeelsel ettekandel oli sünkroontõlge.

Õpikoda korraldas SA Seto Instituut Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „UNESCO-turism“ raames