Rubriik: Siseriiklikud projektid

Seto Instituudiga allikaid puhastama

Seto Instituudil on juba sel aastal plaanis koondada kokku info Setomaa allikatest ning nii mõnedki rikutud allikad taastada. Ootame kõiki, kes tahavad tööle käed külge lüüa, juba 2.-3. juulil puhastustöödele Tuplova, Ermakova ja Võmmorski allikate juurde. Tööd viiakse läbi koostöös Tartu ülikooli arheoloogidega.

Seni on Setomaa allikatega on väga vähe tegeletud: andmed on koondamata, allikaid pole süstemaatiliselt kaardistatud ega fotografeeritud. Põgusalt on allikaid puudutatud trükisõnas. Näiteks märgivad H. Valk ja L. Grusina oma artiklis “Setomaa pühad allikad ja veekogud” (raamatus “Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)”), et Setomaal ulatub kultuslike allikate arv 41-ni. Eri aegadel on talletatud pärimuslikke jutte, mis on koondamata ja asukohad maastikul lokaliseerimata.

Varasematel aegadel on allikad olnud pidevas kasutuses, kuid aja jooksul on paljud neist vajunud unustusehõlma. Allikate ümbrused on võsastunud, mitmed aga lausa kuivanud, nt. Simaski küla püha läte, Ermakova silmaläte jt. Mitmed allikad on võimalik puhastööde käigus taastada. Korras allikad, kust on võimalik ammutada puhast joogivett, on riigile kaitsestrateegilise tähtsusega, eriti piirialadel ja kriisisituatsioonides (nt 2019. a sügistormiga seotud kriis). Setomaal on praegugi neid külasid ja talusid, kus kohalikud elanikud regulaarselt allikatest joogivett toovad, sest nõukogude-aegsed maaparandustööd on paljudes piirkondades põhjaveetaset alandanud ja salvkaevudest vett kätte ei saa. Sellised talud sõltuvad igapäevaselt allikatest saadavast puhtast joogiveest.

2.-3. juuli töödel osalemiseks palume võtta ühendust Ahto Raudojaga (tel 518 2411), et leppida kokku tööplaan ja -graafik ning täpsed kohtumiskohad ja saada infot vajaliku varustuse kohta.

 

Näitus “Setomaa fotodel 1918-2018”

Seto Instituudi juhataja Ahto Raudoja koostas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul näituse “Setomaa fotodel 1918-2019”.

21 fotost koosnev annab väikese ülevaate viimase sajandi jooksul toimunud olulistest ajaloosündmustest ning aset leidnud muutustest ja arengutest Setomaal/Petserimaal. Iga kümnendit kajastab kaks pilti. Fotod pärinevad muuseumidest, arhiividest ja erakogudest. Näituse koostamisel olid suureks abiks Tiiu Kunst, Helen Külvik, Irina Orehhova, Henry Timusk ja Toomas Tuul.

Õpikoda „UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuurinähtuste turundamine“

Õpikoda toimus 22. septembril 2017 Setomaa turismitalus, Kalatsovas.

Ettekannete pdf-versioonide nägemiseks klikka vastava ettekande nimel.

9.15 Ieva Svarca, UNESCO Läti Rahvuslik Komisjon, kultuuriprogrammide koordinaator :„UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu ja selle turundamisvõimalused“
10.00 Eda Veeroja, OÜ Mooska: „UNESCO-tamise, turismi ja piirkonna turunduse mõjutusi ja mõtteid suidsusannapärimusele“
10.45 Kohvipaus
11.00 Mare Mätas, SA Kihnu Kultuuriruum: „Kihnu saare kui UNESCO-piirkonna kogemused välisturunduses ning väliskülastajate teenindamisel“
11.45 Oliver Loode, MTÜ Põlisrahvaste arengu keskus: „Vaimse kultuuripärandi nimekirjal tuginev kultuuriturismi edendamine: võimalused UNESCO ja kultuurinähtuste jaoks“
12.30 lõuna

Õpikotta olid kutsutud Setomaal tegutsevad turismiettevõtjad, kes soovivad rohkem teada saada UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud kultuurinähtuste turundamisest ja arendamisest ning sel teemal kaasa mõelda.

Ettekanded peeti läti ja eesti keeles, lätikeelsel ettekandel oli sünkroontõlge.

Õpikoda korraldas SA Seto Instituut Eesti-Läti piiriülese koostööprogrammi projekti „UNESCO-turism“ raames