Rubriik: seto keel

Uued keeleõppematerjalid

2020. aasta teisel poolel ja juba 2021. aasta algul on ilmunud mitmeid uusi seto keele õppematerjale.

2020. a ilmusid “Seto eripäraste sõnade sõnaraamat” ja “Seto lühikene keeleõppus”. Keeleõppus on allalaaditav meie kodulehelt.

Sõnaraamatut saab osta Seto Kaubamajast ning see on olemas ka veebiversioonina.

2021. aasta alguse seisuga on allalaadimiseks olemas ka uued kooliõpilastele ja teistele keeleõppijatele suunatud materjalid. Valmis on saanud seto aabitsa töölehed ning seto koolisõnastik (seto-eesti suunal, tähestikulises järjekorras) ja sama koolisõnastik teemade kaupa.

Aabitsa töölehed on 38 leheküljel, need on värvilised, illustreeritud. Seto koolisõnastik 18 lehel. Sõnastiku puhul on eriti hea see, et nimisõnade puhul on toodud ka sõnade käänamine (omastav ja osastav kääne), tegusõnade puhul lisaks põhivormile da-tegevusnimi ja kindla kõneviisi ainsuse kolmas isik.

Samuti on kasutamiseks üles pandud seto aabitsa juhendmaterjal õpetajatele, mis on mõeldud kasutamiseks koos helifailidega “Juttõ ja laulõ seto aabitsa mano”. Seto aabitsa koostajad Silvi Palm, Terje Lillmaa, Nele Reimann ja Aare Hõrn on valitud helifailide kohta kirjutanud nii:

Taa vahtsõ plaadi pääl om mitmõsugumaidsi juttõ ja laulõ seto aabitsa mano. Egä tähe ja jututeema kottalõ käävä’ uma’ laulu’ ni lugõmisõ’m midä koolitunnih saa oppaja ütehkuuh latsiga kullõlda. Om vanno häid lindistüisi kirändusmuuseimi kogodõst ja täämbädse ao koolilatsi lugõmiisi. 

Ilmus “Lühkene seto keeleoppus”

2020. a novembris said Paul Hagu ja Karl Pajusalu valmis unikaalse ja kauaoodatud lühikese teejuhi seto keele grammatika juurde. Keeleõppus valmis Eesti-Vene koostööprojekti “Heritage Teaching” raames. „Lühkene seto keeleoppus“ põhineb Setomaa koguteose jaoks kirjutatud keeleartiklitel. Tähelepanelik keelekasutaja kindlasti märkab, et grammatika tugineb eelkõige lõunaseto murdeala keelekasutusele ja seda kahel põhjusel: esiteks, keeleõppuse põhiautor Paul Hagu on pärit lõunaseto murdealalt ning teiseks, lõunaseto murre on üldjuhul arusaadav kõikidele setodele. Selles on vähem hiliseid uuendusi kui teistes seto murretes. Just sellepärast põhineb “Lühikese seto keeleõppuse” seto häälduse ja grammatika ülevaade ennekõike lõunaseto keeletavale. Ka suurem osa uuemast seto kirjavarast järgib lõunaseto keeletava. See ei tähenda aga kindlasti seda, et kõik seto keele kõnelejad peaksid juhinduma keeleõppuses nimetatud reeglitest; pigem on selles toodud grammatikajuhised abiks neile, kes keelt alles (juurde) õpivad ning soovivad paremini aru saada seto keele sõnamoodustamise põhimõtetest. Aga küllap leiab iga seto keele kõneleja keeleõppusest oma ahhaa- või ah-nii-momendi või saab oma sõnavara pisut täiendada või koguni uusi sõnu juurde luua.

“Lühikene seto keeleõppus” hõlmab neli suuremat teemavaldkonda: seto hääldus, sõnamuutmine, sõnamoodustus ja seto sõnavara päritolu. Eriti huvipakkuv on sõnamoodustus. Nagu autorid kirjutavad, on seto sõnamoodustuse peamised viisid liidete abil uute sõnade tuletamine ja liit-sõnade moodustamine. Mõlemad viisid on seto keeles väga tavalised ja rikkalike võimalustega. Keeleõppuses tuuakse kõikide võimaluste kohta ka arvukalt toredaid näiteid. Näiteks omadussõnatuletus:

lik: hillälik ’aeglane, pikaldane’, kehnälik ’kõhn, kõhetu’, kinälik ’uhke’, kodolik ’kodune, oma pere vaheline’, selle liitega osutatakse ka omaduse piiratust: .ahtalik ’kitsavõitu’, harvalik ’harva- v hõredavõitu’, .häälik ’heapoolne, pai’, kalõlik ’kalgi-võitu’, .kergelik ’kerglane’; -ik: .allik ’alandlik, allaandlik’, kaarik ’kaarjas, kõver’, meelik ’meelepärane, meeldiv’, nährik ’vintske, sitke’, rähmik ’kirju, tähniline’, ka rähmik ’tüse, tugev’, tsäbrik ’kahar, lokkis’; -ak ~ -äk: heidäk ’kartlik, kergesti heituv’, helläk ’hellitatud, hellik’, hill´ak ~ hilläk ’aeglane, tasane, saamatu’;

Väga põnev on liitsõnatuletus:

Seto liitomadussõnade moodustamisel ilmneb palju algriimilist kordust, mille eesmärgiks on omaduse intensiivsuse osutamine, nt pahipal´as, täiesti paljas, täiesti tühi’, tehiterveh ’täiesti terve’, tsibitsill´okõnõ ’tibatillukene’, valuvalgõ ’väga valge, hele-valge’. Algriimi rakendatakse täistähendusliku esiosise valikul, nii kidsikülm ~ kidsokülm ’käre külm’, linalikõ ’läbimärg’, nimisõnalise tähenduse saab härähämmäŕ, hämarik, videvik’. Sisuline motivatsioon lisandub liitomadussõnas vanaverrev ’tume-punane’.

“Lühike seto keeleõppus” on allalaaditav Seto Instituudi veebilehelt. Lae fail alla SIIT.