Rubriik: Uudised

Üliõpilastööde preemiakonkurss 2021

SA Seto Instituut kuulutab välja 2021. a preemiakonkursi parimate setoteemaliste bakalaureuse- ja magistritööde leidmiseks. Tööde saatmise tähtaeg on 21.06.2021 ning tööd palume saata digikujul või lingina aadressil info@setoinstituut.ee.

Uuendusena ootame sel aastal konkursile ka seminaritöid!

Pange tähele, et konkursile laekuvad tööd EI PEA olema kaitstud 2021. aastal ega 2020/21. õppeaastal, vaid konkursile ootame viimase kolme aasta (2019-2021) jooksul kaitstud töid. See annab võimaluse oma töö konkursile esitada ka neil, kes näiteks eelmisel aastal ei olnud konkursist kuulnud. Kasutage seda võimalust!

Noore teadlaskonna arendamine on üks Seto Instituudi põhieesmärke ja üliõpilastele toe pakkumine meie üks prioriteetseid tegevusi. Siit üleskutse kõigile tudengitele ja juhendajatele: kui tudeng otsib Setomaaga seotud uurimisteemat, aga täpselt ei tea, mida uurida, või mis on uurimata, siis võtke meiega kindlasti ühendust (info@setoinstituut.ee)! Meil on hea ülevaade juba kaitstud üliõpilastöödest, seega saame anda viiteid varasematele töödele, millest tudeng saab omakorda õppida, samuti saame välja pakkuda uurimisteemasid ja valdkondi. Samuti on meil hea ülevaade setoainelisest kirjandusest alates suurtest kogumikest kuni üksikartikliteni. Töö juhendaja ei pea olema seto teaduste spetsialist – saame omalt poolt vajadusel kaasjuhendada või leida kaasjuhendaja tudengile sobivast ülikoolist. Ka ei pea üliõpilasel olema eelnevaid teadmisi Setomaast ega seto juured – peamine on tahe uurida ja analüüsida seda põnevat piirkonda. Võimalused on lõputud, edasised uurimisvõimalused head ja tööpõld lai, kuna seto teadlastest on suur puudus.

Uuendusena ootame konkursile ka seminaritöid. Kuna konkurss pole viimastel aastatel olnud kuigi tihe, saame seminaritööd konkursi arvestusse võtta, neil on samuti rahalise preemia võimalus. Seminaritööde teemavaliku, juhendajate, kirjanduse jm toe osas saame samuti omalt poolt aidata, võtke kindlasti ühendust.

2020. aasta preemiakonkursi peaauhinna, sh rahalise preemia pälvis Joonatan Lepik, kes esitas konkursile 2020. a Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku käsitöö osakonnas kaitstud loov-praktilise lõputöö “Tsässona kavandamine ja ehitamine Kikkasepa tallu”. Loe konkursitulemustest lähemalt SIIT.

2021. aastal toimub konkurss seitsmendat korda. 2015. aasta jaanuaris lõi SA Seto Instituut fondi parimate seto-teemaliste üliõpilastööde premeerimiseks. Preemia eesmärk on ergutada üliõpilasi ja kraadiõppureid tegelema Setomaad/setosid käsitlevate teemadega.

Preemiakonkurssi toetab Rahvakultuuri Keskus Setomaa pärimuskultuuri toetamise programmi kaudu.

Uued keeleõppematerjalid

2020. aasta teisel poolel ja juba 2021. aasta algul on ilmunud mitmeid uusi seto keele õppematerjale.

2020. a ilmusid “Seto eripäraste sõnade sõnaraamat” ja “Seto lühikene keeleõppus”. Keeleõppus on allalaaditav meie kodulehelt.

Sõnaraamatut saab osta Seto Kaubamajast ning see on olemas ka veebiversioonina.

2021. aasta alguse seisuga on allalaadimiseks olemas ka uued kooliõpilastele ja teistele keeleõppijatele suunatud materjalid. Valmis on saanud seto aabitsa töölehed ning seto koolisõnastik (seto-eesti suunal, tähestikulises järjekorras) ja sama koolisõnastik teemade kaupa.

Aabitsa töölehed on 38 leheküljel, need on värvilised, illustreeritud. Seto koolisõnastik 18 lehel. Sõnastiku puhul on eriti hea see, et nimisõnade puhul on toodud ka sõnade käänamine (omastav ja osastav kääne), tegusõnade puhul lisaks põhivormile da-tegevusnimi ja kindla kõneviisi ainsuse kolmas isik.

Samuti on kasutamiseks üles pandud seto aabitsa juhendmaterjal õpetajatele, mis on mõeldud kasutamiseks koos helifailidega “Juttõ ja laulõ seto aabitsa mano”. Seto aabitsa koostajad Silvi Palm, Terje Lillmaa, Nele Reimann ja Aare Hõrn on valitud helifailide kohta kirjutanud nii:

Taa vahtsõ plaadi pääl om mitmõsugumaidsi juttõ ja laulõ seto aabitsa mano. Egä tähe ja jututeema kottalõ käävä’ uma’ laulu’ ni lugõmisõ’m midä koolitunnih saa oppaja ütehkuuh latsiga kullõlda. Om vanno häid lindistüisi kirändusmuuseimi kogodõst ja täämbädse ao koolilatsi lugõmiisi. 

Ilmus “Lühkene seto keeleoppus”

2020. a novembris said Paul Hagu ja Karl Pajusalu valmis unikaalse ja kauaoodatud lühikese teejuhi seto keele grammatika juurde. Keeleõppus valmis Eesti-Vene koostööprojekti “Heritage Teaching” raames. „Lühkene seto keeleoppus“ põhineb Setomaa koguteose jaoks kirjutatud keeleartiklitel. Tähelepanelik keelekasutaja kindlasti märkab, et grammatika tugineb eelkõige lõunaseto murdeala keelekasutusele ja seda kahel põhjusel: esiteks, keeleõppuse põhiautor Paul Hagu on pärit lõunaseto murdealalt ning teiseks, lõunaseto murre on üldjuhul arusaadav kõikidele setodele. Selles on vähem hiliseid uuendusi kui teistes seto murretes. Just sellepärast põhineb “Lühikese seto keeleõppuse” seto häälduse ja grammatika ülevaade ennekõike lõunaseto keeletavale. Ka suurem osa uuemast seto kirjavarast järgib lõunaseto keeletava. See ei tähenda aga kindlasti seda, et kõik seto keele kõnelejad peaksid juhinduma keeleõppuses nimetatud reeglitest; pigem on selles toodud grammatikajuhised abiks neile, kes keelt alles (juurde) õpivad ning soovivad paremini aru saada seto keele sõnamoodustamise põhimõtetest. Aga küllap leiab iga seto keele kõneleja keeleõppusest oma ahhaa- või ah-nii-momendi või saab oma sõnavara pisut täiendada või koguni uusi sõnu juurde luua.

“Lühikene seto keeleõppus” hõlmab neli suuremat teemavaldkonda: seto hääldus, sõnamuutmine, sõnamoodustus ja seto sõnavara päritolu. Eriti huvipakkuv on sõnamoodustus. Nagu autorid kirjutavad, on seto sõnamoodustuse peamised viisid liidete abil uute sõnade tuletamine ja liit-sõnade moodustamine. Mõlemad viisid on seto keeles väga tavalised ja rikkalike võimalustega. Keeleõppuses tuuakse kõikide võimaluste kohta ka arvukalt toredaid näiteid. Näiteks omadussõnatuletus:

lik: hillälik ’aeglane, pikaldane’, kehnälik ’kõhn, kõhetu’, kinälik ’uhke’, kodolik ’kodune, oma pere vaheline’, selle liitega osutatakse ka omaduse piiratust: .ahtalik ’kitsavõitu’, harvalik ’harva- v hõredavõitu’, .häälik ’heapoolne, pai’, kalõlik ’kalgi-võitu’, .kergelik ’kerglane’; -ik: .allik ’alandlik, allaandlik’, kaarik ’kaarjas, kõver’, meelik ’meelepärane, meeldiv’, nährik ’vintske, sitke’, rähmik ’kirju, tähniline’, ka rähmik ’tüse, tugev’, tsäbrik ’kahar, lokkis’; -ak ~ -äk: heidäk ’kartlik, kergesti heituv’, helläk ’hellitatud, hellik’, hill´ak ~ hilläk ’aeglane, tasane, saamatu’;

Väga põnev on liitsõnatuletus:

Seto liitomadussõnade moodustamisel ilmneb palju algriimilist kordust, mille eesmärgiks on omaduse intensiivsuse osutamine, nt pahipal´as, täiesti paljas, täiesti tühi’, tehiterveh ’täiesti terve’, tsibitsill´okõnõ ’tibatillukene’, valuvalgõ ’väga valge, hele-valge’. Algriimi rakendatakse täistähendusliku esiosise valikul, nii kidsikülm ~ kidsokülm ’käre külm’, linalikõ ’läbimärg’, nimisõnalise tähenduse saab härähämmäŕ, hämarik, videvik’. Sisuline motivatsioon lisandub liitomadussõnas vanaverrev ’tume-punane’.

“Lühike seto keeleõppus” on allalaaditav Seto Instituudi veebilehelt. Lae fail alla SIIT.

Ilmus Paul Haavaoksa luulekogumik “Palumaad ja rannahääled”

„Mind rahuldab
mu metsapõue kaja
ja seda ma kuulan läbi eluea.“
Paul Haavaoks „Külvikuu“

Oma kodukandi esiluuletaja Paul Haavaoksa (1924–1983) loodud Setomaa looduspiltides on midagi, mis on justkui ammugi nähtud, kuid aja jooksul unustuse hõlma kadunud … Võib leida mälukillu lapsepõlvest pärit metsalõhnadest, mida enam pole kaua aega tundnud. Luuletaja sõnad panevad mõtlema hääbuvale, mida siiski saab elus hoida, kui vaid tahta. Tema luulet lugedes on kuulda tasaseid samme krabiseval samblal, männiokste sahinat, Peipsi lainete müha ja rannahääli. Samas toovad nukrust taluakende tuhmuvad silmad, aga ometi jääb lõpuks kõlama see ilus mõte „kõrvuti käivad nad – ootus ja lootus“.

Niimoodi on kirjas värske, 2020. a novembri algul ilmunud Paul Haavaoksa luule koguteose “Palumaad ja rannahääled” tagakaanel. Koostajad Ilme Hoidmets ja Nele Reimann on ühtede kaante vahele valinud Värska tuntuima luuletaja loomingu paremiku, mis on varem ilmunud üheksas valikkogus. Koostajad saavad ka ise raamatu lõpus sõna ning mõlemad resümeed – Ilme Hoidmetsa kokkuvõte Haavaoksa elust ja Nele Reimanni ülevaade poeedi loomingust – aitavad meil luuletaja elu ja loomingut paremini ja sügavamalt mõista.

Nele Reimann kirjutab:

Ajastu laulikuna kirjutas ta valdavalt eesti keeles, aga emakeeleks oli tal loomulikult seto keel. Kahju, et võrdluses ametliku kirjakeelega on tema kogudes setokeelseid luuletusi vähevõitu, aga sedavõrd mõjuvamalt need lugemisel kõlavad. See ei ole ainult elav igapäevakeel, vaid uma keele toel luuakse pilte kodunurga kohtadest ja inimestest koos nende omalaadse talupoegliku elufilosoofiaga.

Reimann lõpetab ülevaate nõnda:

Haavaoks tõstab Setomaa koduarmastuse ja tänumeele toel kõrgemale, kui ehk keegi enne ja pärast teda on seda suutnud, pöördudes uma maa poole järgmiste sõnadega: „… mu sinisiiboline, samblõrohiline, muamurrõline, süvämõttõline, oigõoimuline, säbrohhiusõline, mõromõttõline, mar´ameeleline, sirgõsäläline, saajahimoline, selgesilmäline, ohootsaline Setomaa. Mu mõrsjamõõduline Setomaa!“

336-leheküljelist luulekogu kaunistavad ja suisa ehivad noore Lõuna-Eesti kunstniku Yyhely Hälvini spetsiaalselt selle raamatu tarbeks valminud mõjusad akvarellid. Kogumiku kujundas Priit Lööper ja andis välja Seto Instituut

Paul Haavoksa kohta on ERR-i arhiivis säilinud mitmeid lindistusi. Üks huvitavamaid pärineb aastast 1978, kui Haavaoks esitab saatesarjas “Muusikaline tund” oma setokeelse luuletuse “Vanale varele”. Aastal 1983 kõlas aga eetris Paul Haavaoksa mälestussaade, mida juhtis Helju Jüssi. Pooletunnises saates said sõna Henn-Kaarel Hellat, Paul Lehestik ja Heino Väli, Haavaoksa luulet luges Einar Kraut.

Luulekogu “Palumaad ja rannahääled” on müügil Seto Kaubamajas ning Eesti suuremates raamatupoodides. Raamatut võib küsida ka Setomaa Turismi kontorist (Pikk 12, Värska), Värska talumuuseumist (Pikk 56, Värska) ja Reegi majast (Pikk 29, Värskas).

Luuleraamatut esitleti 6. novembril Värskas Reegi majas Seto Instituudi 10. sünnipäeva konverentsi raames. Allpool on mõned pildid esitluselt. Fotod: Toomas Tuul

Seto Instituut 10: registreerimine

Konverentsil osalemiseks palume kindlasti end kirja panna järgneval veebivormil: https://forms.gle/r3GH7sbHnygngjXw9.

Kui see ei õnnestu, kirjutage palun info@setoinstituut.ee või helistage 5294033.

 

KAVA

KONVERENTS Setomaa kultuurikeskuses (Värska, Pikk 12)

9.30-10.00 Kogunemine

10.00 Tervitussõnad Seto Instituudi nõukogu esimehelt Heiki Valgult

10.10 Ahto Raudoja: Ülevaade Seto Instituudi 10 aasta tegevusest

10.30 Elvi Nassar: Luhamaa kandi kirbidsätüüstusõ’

11.00 Arvis Kiristaja: Kelle pandud on Setomaa külanimed?

11.30 Heiki Valk, Ahto Raudoja: Setomaa (pühhist) lättist

12.00 Kohvipaus

12.30 Valts Ernštreits: Läti Ülikooli Liivi instituudi kaks aastat

13.00 Tiia Puustusmaa: 21. sajandi Setomaa pühäsenulkades leiduvate ikoonide ikonograafia

13.30 Eva Saar: Seto uma’ sõna’ “Seto eripäraste sõnade sõnaraamatus”

14-15.30 LÕUNAPAUS. Lõuna Seto tsäimajas (Pikk 56)

15.30-17.30 SEMINAR-ARUTELU “Setomaa uurimine ja teadlaskonna järelkasv” Reegi majas (Pikk 29).

Alternatiivina seminarile on huvilistel võimalik osaleda ekskursioonil Värska talumuuseumi varahoidlasse koos Tiiu Kunstiga.

18.00 PIDULIK OSA Reegi majas: tervitused, tänusõnad, suupisted, muusika

19.00 Paul Haavaoksa luulekogu “Palumaad ja rannahääled” esitlus Reegi majas

Pidu jätkub

 

Lisainfo: info@setoinstituut.ee, 5294033

Seto Instituut tähistab oma 10. sünnipäeva juubelikonverentsiga

2010. aastal asutatud Seto Instituut tähistab oma esimest suurt juubelit piduliku konverentsiga, mis toimub 6. novembril Värskas Setomaa kultuurikeskuses (nn kultuurimajas, Pikk 12). Konverentsil kõlavad ettekanded väga erinevatel teemadel. Konverentsi kava vaata siit.

Pärastlõunal toimub instituudi “kodumajas” ehk Reegi majas (Pikk 29, Värska) seminar-arutelu “Setomaa uurimine ja teadlaskonna järelkasv”.

Päev lõpeb piduliku osaga Reegi majas. Kl 18 on võimalus sõnavõttudeks ja tervitusteks, meeleolu loob ansambel Väliharf.

Konverentsil esitletakse ka kaht verivärsket raamatut: konverentsiosa viimase ettekandena toimub Eesti Keele Instituudi, Tartu Ülikooli ja Seto Instituudi ühisväljaande “Seto  eripäraste sõnade sõnaraamat” esitlus ning kl 19 esitetakse Paul Haavaoksa luulekogu “Palumaad ja rannahääled” (väljaandja Seto Instituut).

Kogu konverentsipäev on osalejatele tasuta. Osalemiseks palume kindlasti end kirja panna järgneval veebivormil: https://forms.gle/r3GH7sbHnygngjXw9.

Lisainfo: info@setoinstituut.ee, 5294033

 

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2020

Seto Kuningriigipäeval, 5. septembril 2020 Kolossova külas kuulutas Seto Instituut välja 2020. aasta setoteemaliste üliõpilastööde preemiakonkursi tulemused.

Joonatan Lepiku ehitatud Kikkasepa talu tsässon selle pidulikul avamisel 2019. a augustis

Peaauhinna, sh rahalise preemia pälvis Joonatan Lepik, kes esitas konkursile 2020. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku käsitöö osakonnas kaitstud loov-praktilise lõputöö “Tsässona kavandamine ja ehitamine Kikkasepa tallu”. Töö juhendajad olid Leele Välja ja Seto Instituudi tegevjuht Ahto Raudoja.

Töid hinnanud Seto Instituudi nõukogu tõi Lepiku töö puhul välja järgmist:

“Töö on pikk ja põhjalik, omades lisaks puht praktilisele osale ka küllalt head teoreetilist osa.”

“Lepiku töö on selge ja sisuline ning realiseerus ka praktiliselt – päris tsässonana Kirikumäel.”

“Korralikult lahti kirjutatud tekst, ülitore praktiline tulemus ja õpetussõnad tulevikuks. Selle töö rakenduslik  väärtus on väga suur.”

Preemiad pälvisid ka teised konkursile esitatud tööd:

  • Meeli Metsa Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja eriala kaitstud magistritöö „Õuesõpe mobiilse tehnoloogia abil Saatse avastusraja näitel“
  • Hendrik Valgma Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud bakalaureusetöö „Eksitaja Eesti rahvausundis: eksitajakogemuse muutumisest ajas Setumaa pärimuse näitel“

Preemiakonkursi läbiviimist toetab Rahvakultuuri Keskus.

Kõik auhinnatud tööd asuvad väljatrükituna ja köidetuna Reegi maja raamatukogus.

Suveülikool “Vii pääl”

13. septembril, pühapäeval, toimub Seto Instituudi traditsiooniline suveülikool, mis seekord kutsub osalejad vii pääle

Seto Instituudil on juba oma algusaastatest peale olnud tavaks pidada suveülikoole, kus asjatundjad tutvustavad mõnda Setomaal olulist teemat või mõda Setomaa piirkonda. Kui algusaastatel peeti ülikooli tõesti suviti, siis viis viimast aastat on tarkust taga nõutud sügiseti: bussireisidel, mil nimeks “Ülikuul rattil”. Nende väljasõitudega on tekkinud väike, üsna kindel, ehkki pisut vahelduv seltskond, kellega on tore, hariv ja lõbus üks hilissuvine-varasügisene päev Setomaal mööda saata. Igal aastal on lektoritena kaasas erinevate elualade asjatundjad, kes osalejatega oma teadmisi jagavad.

Juba eelmisel sügisel tuli koos teiste “suveüliõpilastega” mõte, et maa peal käidud küll, läheme nüüd vee peale. Mõte saab teoks 13. septembril: 2020. aasta suveülikool viib meid suure vee peale ning kannab seetõttu nime “Vii pääl”. Setomaa mõistes on suur vesi mõistagi Pihkva järv ning eelkõige Värska laht. Seilame Seto Line’i laevaga Värska lahe ja Pihkva järvel kuni Lüübnitsani ning teeme tiiru ka Õrsava järvel.

Jutuks tulevad traditsiooniline kalandus, veeteede ajalugu, Värska lahe ja Pihkva järve kalastik, loomastik ja linnustik, järvemuda kasutamine, Põhjalaagriga seonduv militaarne ajalugu, Värska lahe ranniku ajalooline asustuspilt ning piiriteema ‒ tegemist on ju piiriveekoguga Eesti ja Venemaa ehk koguni Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Zooloog Nikolai Laanetu ehk Kolla

Lektoriteks on lubanud tulla Setomaa oma poiss Nikolai Laanetu ehk Kolla, kes on kogu elu uurinud just vee-elustikku ja ülikooli veteran-lektorid Heiki Valk ja Arvis Kiristaja. Värska lahe linnustikku tutvustab samuti seto soost bioloog-ornitoloog, Eesti ornitoloogiaühingu esimees Margus Ots ning kohal on politsei- ja piirivalveameti esindaja, kes räägib piiriga seonduvast. Nagu igal varasemalgi aastal, on kõik osalejad oodatud ka ise mälestusi, teadmisi ja arvamusi jagama. Teeme ise oma päeva põnevaks ja sisukaks!

Koguneme 13. septembril kl 10.00 Värska sadamas ja seilame umbes kella 14-ni. Kindlasti tuleks panna selga ilmastikule vastavad (soojad!) riided ja varuda kaasa veidi toidupoolist, külma ilma korral tasub termoses soe jook kaasa võtta.

Osavõtumaks 5 eurot (tasuda kohapeal, soovi korral arvega).

Palume ette registreerida: info@setoinstituut.ee või tel 5294033 hiljemalt 7. septembriks.

Üliõpilastööde preemiakonkursi uus tähtaeg on 13. juuli

Seoses keerulise kevadega, esialgu väljakuulutatud tähtaja sattumisega jaaninädalale ja kuumalainesse ning Seto Kuningriigipäeva lükkumisega septembrisse lükkame üliõpilastööde preemiakonkursi tööde esitamise tähtaja edasi 13. juulile. 

Esmaspäevaks, 13. juuliks oodatakse preemiakonkursile 2018‒2020 kaitstud seto-teemalisi bakalaureuse- ja magistritöid (sh rakenduslikke), olenemata erialast, valdkonnast või kõrgkoolist. SA Seto Instituut kuulutab parimad seto-teemalise bakalaureuse- ja magistritööd välja 5. septembril 2020 toimuval Seto Kuningriigipäeval Kolossovas. Mõlemas kategoorias on võidutöödele ette nähtud rahaline preemia.

2019. aastal võitis konkursi peapreemia Tobias Weberi Saksamaal kirjutatud ingliskeelne bakalaureusetöö “Kraasna – The state of documentation and description of an extinct South Estonian dialect” (“Kraasna murre – väljasurnud lõuna-eesti keele murde dokumenteerimise ja kirjelduse seis”). Tobias Weber on Kraasna murde kohta koostanud sisuka ingliskeelse kodulehekülje, mis asub aadressil https://kraasna.wordpress.com/.

2020. aastal toimub preemiakonkurss 6. korda.

Failid võib saata pdf-na või lingina (nt DSpace vms) aadressil info@setoinstituut.ee

Kontakt ja info:
Helen Külvik
SA Seto Instituut
Tel 52 94 033
info@setoinstituut.ee

Seto Instituudiga allikaid puhastama

Seto Instituudil on juba sel aastal plaanis koondada kokku info Setomaa allikatest ning nii mõnedki rikutud allikad taastada. Ootame kõiki, kes tahavad tööle käed külge lüüa, juba 2.-3. juulil puhastustöödele Tuplova, Ermakova ja Võmmorski allikate juurde. Tööd viiakse läbi koostöös Tartu ülikooli arheoloogidega.

Seni on Setomaa allikatega on väga vähe tegeletud: andmed on koondamata, allikaid pole süstemaatiliselt kaardistatud ega fotografeeritud. Põgusalt on allikaid puudutatud trükisõnas. Näiteks märgivad H. Valk ja L. Grusina oma artiklis “Setomaa pühad allikad ja veekogud” (raamatus “Inimese muuseumi ekspeditsioonid Eestisse. Boris Vilde ja Leonid Zurov Setomaal (1937-1938)”), et Setomaal ulatub kultuslike allikate arv 41-ni. Eri aegadel on talletatud pärimuslikke jutte, mis on koondamata ja asukohad maastikul lokaliseerimata.

Varasematel aegadel on allikad olnud pidevas kasutuses, kuid aja jooksul on paljud neist vajunud unustusehõlma. Allikate ümbrused on võsastunud, mitmed aga lausa kuivanud, nt. Simaski küla püha läte, Ermakova silmaläte jt. Mitmed allikad on võimalik puhastööde käigus taastada. Korras allikad, kust on võimalik ammutada puhast joogivett, on riigile kaitsestrateegilise tähtsusega, eriti piirialadel ja kriisisituatsioonides (nt 2019. a sügistormiga seotud kriis). Setomaal on praegugi neid külasid ja talusid, kus kohalikud elanikud regulaarselt allikatest joogivett toovad, sest nõukogude-aegsed maaparandustööd on paljudes piirkondades põhjaveetaset alandanud ja salvkaevudest vett kätte ei saa. Sellised talud sõltuvad igapäevaselt allikatest saadavast puhtast joogiveest.

2.-3. juuli töödel osalemiseks palume võtta ühendust Ahto Raudojaga (tel 518 2411), et leppida kokku tööplaan ja -graafik ning täpsed kohtumiskohad ja saada infot vajaliku varustuse kohta.