Üliõpilastööde kogu

Köidetud üliõpilastööde kogu Reegi maja raamatukogus

Seto Instituut on oma nn kodumaja, Reegi maja raamatukokku kogunud kokku eri aegade jooksul kirjutatud üliõpilastööd, mis on seotud setode ja Setomaaga. Kogus on töid väga erinevatest ülikoolidest (sh välismaa ülikoolidest), erinevalt elualadelt (käsitööst keeleteaduseni, rakenduserialadelt usuteaduskonna uurimusteni), eri tasemelt (seminaritöödest doktoritöödeni) ning aegadest: vanim töö meie kogus pärineb aastast 1932, uusimad aastast 2020. Loomulikult on kogus esindatud ka kõik Seto Instituudi üliõpilastööde preemiakonkursile esitatud tööd alates aastast 2015. On ka käsikirju, mis ei ole üliõpilastööd, kuid siiski teaduslikud uurimused või muidu erilise väärtusega käsikirjad, nt Armas Otto Väisase mälestused (“Muistelmia”).

Kogu komplekteerimisel oleme kasutanud Eesti ülikoolides kasutavaid digitaalarhiive, mis asuvad vastavalt Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli ja Tallinna ülikooli raamatukogude juures. Haruldaseks meie kogus võib nimetada Tartu ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivist pärit töid; nende hankimisel oli suureks abiks Tuuli Tuisk. Suur tänu! Suurem osa meie kogus olevaid käsikirjalisi töid (sh kogumispäevikuid) ongi pärit murdeahiivist.

Paljud tööd on hangitud otse tööde kirjutajate käest. Eriline tänu PhD Merili Metsvahile ja PhD Liina Eekile, kes meie kogule andsid oma doktoritööde viimased eksemplarid.

Käesoleval lehel on tööd järjestatud autori perekonnanime järgi. Eraldi nimekirjana on välja töödud käsikirjaliselt kirjutataud tööd ning vene- ja muukeelsed tööd. Paljud tööd on veel trükkimata ja köitmata, kuna neid pole õnnestunud digikujul kätte saada: need ootavad oma aega, kuni meil on võimalik teha paberkoopiad. Kui märkate, et mõni oluline töö on puudu ja teil on see digikujul olemas, andke meile palun märku info@setoinstituut.ee.

 

Eestikeelsed lõputööd

Aida, Jekaterina 2014. Russowi sõrmkäpa (Dactylorhiza russowii) geneetiline varieeruvus ning liigi identiteet. Magistritöö. TÜ botaanika osakond.

Alliksoo, Alan 2015. Ühistranspordi kvaliteet maapiirkonnas Vastseliina, Meremäe ja Misso valla näitel. Magistritöö. TÜ geograafia osakond.

Allmäe, Kati 2012. Ekspletiivid Setu eeposes „Peko“. Magistritöö. TÜ filosoofiateaduskond.

Alt, Ode 2014. Eetri tarvitamine Eestis. Bakalaureusetöö. TÜ kultuuriteaduste ja kunstide osakond.

Alumäe, Helen 1999. Stsenaariumide kasutamine tuleviku maastikumuutuste prognoosimisel (Setumaa näitel). Bakalaureusetöö. TÜ geograafia instituut.

Andreson, Sigre 2019. Seto niplispits: tehnoloogia ja iseloomulikud jooned 19. sajandil. Õpetamine ja tutvustamine tänapäeval. Magistritöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Andreson, Sigre 2016. Seto naise pikkade käistega hame. Diplomitöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Antonova, Irina 2014. Vene laenud eesti kirjakeeles ja murretes. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Aromäe, Kaire 2009. Muudatused Setumaa külatüüpides sajandi jooksul Värska valla näitel. Bakalaureusetöö. Eesti maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut.

Bome, Helen 2003. Püha Nikolause ikoonid setu rahvapärimuses. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia.

Faster, Mariko 2005. Võru- ja Setomaa kohanimede determinandid. Magistritöö. TÜ eesti keele ajaloo ja murrete õppetool.

Hagu, Paul 1970. Setu viljakuskultusest. Peko. Diplomitöö. TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.

Hõrn, Maarja 2012. Setomaa lasteaedade õpetajate hinnangud Setomaa kultuuri eripäraseid arvestavatele õppematerjalidele. Pärimuskultuur lasteaias. Bakalaureusetöö. TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond.

Ilves, Merily 2007. Lautsipuud setude matusekommetes. Bakalaureusetöö. Tallinna ülikool, ajaloo instituut.

Irbo, Maris 2011. Kohaliku pärimuskultuuri õpetamise võimalusi üldhariduskoolis Setomaa I ja II kooliastme õpetaja hinnangul. Magistritöö. TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond.

Jõgi, Sigrit 2016. Seto ja lutsi sõnavara võrdlus. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Jürgenson, Aivar 1993. Seened eestlase rahvatraditsioonis. Diplomitöö. TÜ etnograafia õppetool.

Jürisaar, Kätlin 2011/2012. Setuaineline kastpistetehnikas tikitud õlalina. Lõputöö. Olustvere teenindus- ja maamajanduskool, rahvusliku tekstiili eriala.

Jürken, Liis 2013. Uuemamoeline Setu naise hammõh: selle lõige ja kaunistused. Seminaritöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Kalkun, Andreas 2000. Vaateid Anne Vabarna tekstidele. Usund ja sugupool. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.

Kalkun, Andreas 2003. Seto naiste eluloolaulud. Autobiograafiad ja utoopiad. Magistritöö. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.

Kallis, Joel 2011. Eesti rahvusvähemuse julgeolekustamine Pihkva oblasti näitel. Magistritöö. TÜ riigiteaduste instituut.

Kellamäe, Grete 2018. Arhailised heliread seto surnuitkudes: pooltoon-poolteisttoon-helirida ja selle ilmingud. Seminaritöö. EMTA muusikateaduse osakond.

Kiisk, Karl 1933. Usuelu Setus. Kursusetöö (käsitsi kirjutatud). TÜ usuteaduskond.

Kooser, Viivika 2003. Rahvamäng hobustega „Laul lätt läbi Meremäe“. Diplomitöö. Viljandi kultuurikolledž, kultuurhariduse osakond.

Kraun, Merilin 2016. Värska mineraalvee sobivus loodusliku ninasprei tootmiseks vee keemilise koostise põhja. Magistritöö. TÜ keskkonnatehnoloogia õppekava.

Kruusamäe, Laura 2017. Setu rahvalaulu kasutamine koorimuusikasAnatoli Garšneki teose „Peipsi laulud“ näitel. Kursusetöö. EMTA dirigeerimisosakond.

Kulasalu, Kaisa 2010. Uhkus ajab upakile: Kalamehe ja ta naise (ATU 555) soovidemaailm. Bakalaureusetöö. TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut.

Kurvet, Heleen 2018. Vabaõhulavastuse “Inemise igä” välja toomine Piusa liivakarjääris. Lõputöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakond.

Kuus, Indrek 2003. Perekonnanimede panek Petserimaal. Seminaritöö. TÜ eesti keele õppetool.

Kärner, Ülle 2002. Legendid Püha Maarja elust E. Kirsi kogutud setu materjalis. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.

Laur, Mailiis 2019. Visuaalse dramaturgia konstrueerimine Taarka pärimusteatri lavastusele “Vanahunt”. Lõputöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond.

Leima, Matis 2016. Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922‒1940. Bakalaureusetöö. TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.

Lepik, Joonatan 2020. Tsässona kavandamine ja ehitamine Kikkasepa tallu. Loov-praktiline lõputöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Linnus, Artur 2014. Minu elu kunstis. Praktiline lõputöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond.

Loosaar, Mari-Ann 2016. Ainsuse 1. isiku pronoomeni väljajätt Ida-Seto tekstides.  Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Martin, Marilin 2001. Ülevaade Setumaa Eesti Üliõpilaste Seltsist. Proseminaritöö. TÜ etnoloogia õppetool.

Meier, Moon 2012. Tänapäevase jutuvestmise mõtestamisvõimalusi: András Bereczi ja Terje Lillmaa seisukohad. Magistritöö. TÜ filosoofiateaduskond.

Mets, Meeli 2020. Õuesõpe mobiilse tehnoloogia abil Saatse avastusraja näitel. Magistritöö. TÜ loodus- ja täppisteaduste valdkond.

Panov, Peter 1999. Setude koht folkloorimaastikul. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.

Pindis, Airi 2016. Setu kultuurile omased lastemängud Setumaal elavate inimeste mälestuste näitel. Bakalaureusetöö. TÜ sotsiaalteaduste valdkond.

Priks (Vabarna), Jane 2012. Värvilise seto pitsiga linane kleit. Lõputöö. Räpina aianduskool.

Pungas, Karin 2020. Terviseturismitoodete arendamine spaahotellides Värska Kuurortravikeskuse näitel. Lõputöö. TÜ Pärnu kolledž.

Puura, Merike 2015. Kohanimeandmebaasi ja kohanimeregistri keeleline ja ruumiline analüüs Värska valla näitel. Bakalaureusetöö. TÜ filosoofiateaduskond.

Päid, Ingmar 2017. Ootused ja hinnangud muusikaalasele huviharidusele Värska muusikakoolis Värska gümnaasiumi põhikooliõpilaste näitel. Bakalaureusetöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusika osakond.

Raudoja, Ahto 2007. Setomaa traditsioonilise hoonestuse uurimise metoodika ja katseinventuur. Magistritöö. Eesti maaülikool, metsakasvatuse osakond.

Remmel, Mari-Ann 2001. Eesti kohapärimus folkloristliku uurimisainena. Magistritöö. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.

Roop, Raido 2006. Koidula Logistikakeskus ‒ transiidivärav ida-lääne piiril. Bakalaureusetöö. TÜ geograafia instituut.

Rätsep, Anna-Kristiina 2015. Muuseumi ja kogukonna suhted – Saatse seto muuseumi näitel. Bakalaureusetöö. TÜ kultuuriteaduste ja kunstide osakond.

Saar, Helen 2017. Loodusturismi võimalusi Värska vallas. Bakalaureusetöö. Eesti maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut.

Saar, Jana 2007. Kanga rakendamine lihttelgedele Setumaa näitel. Seminaritöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Saareoks, Marten 2016. Basseinivee jääksoojuse kasutamine Värska veekeskuses. Magistritöö. Eesti maaülikool, tehnikainstituut.

Sarv, Vaike 1998. Uurimusi setu lauludest ja laulikutest: etnomusikoloogiline aspekt. Magistritöö. TÜ.

Seim, Eleriin 2018. Seto naise hame aineline kleidikollektsioon – „Veere pääl“. Lõputöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Shevina, Valentina 2013. Setu ja vene pulmatraditsioonidest. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Soolind, Sirli 2013. Saatse kirikuga seotud pärimuse varieerumine 19. sajandi lõpust 20. sajandi lõpuni. Bakalaureusetöö. TÜ kultuuriteaduste ja kunstide osakond.

Sõtšov, Andrei 2004. Eesti õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond aastail 1945‒1953. Magistritöö. TÜ usuteaduskond.

Tammeleht, Anne 2018. Maarja Pähnapuu seto keel. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Teder, Kaja 2015. Kolme setu murraku sõnavara. Magistritöö. TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Tiideberg, Kristiina 2009. Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal. Magistritöö. TÜ filosoofiateaduskond.

Tillo, Laura 2018. AS Värska Sanatooriumi sihtgrupi arusaamad antud ettevõtte reklaamidest. Bakalaureusetöö. Eesti maaülikool, majandus- ja sotsiaalinstituut.

Toe, Anu 2013. Setode kui etnilise grupi meediarepresentatsioon trükimeedias aastatel 1992‒2012. Magistritöö. TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond.

Toe, Anu 2011. Ajaleht Setomaa Mikitamäe elanike üldises meediatarbimise kontekstis. Bakalaureusetöö. TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskond.

Tombak, Kertu 2013. Rituaal kui etendus – seto rituaalide mõju ja tähendused etendusena. Bakalaureusetöö. TÜ filosoofiateaduskond.

Tuik, Elis 2016. Setomaa lasteaedade pedagoogide ning lapsevanemate arvamused seto keele õpetamise ja pärimuskultuuri säilitamise vajalikkusest lasteaias. Bakalaureusetöö. Tallinna ülikool, haridusteaduste instituut.

Tullus, Kaja 2018. Võro- ja setokeelsed trükised 1987‒2017: bibliograafia. Lõputöö. TÜ sotsiaalteaduste valdkond.

Uus, Made 2010. Traditsiooniliste võtetega valmistatud lambanahkne kasukas. Diplomitöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Vabarna, Jane 2003. Värviline heegelpits Setumaal. Lõputöö. Eesti põllumajanduse akadeemia, kodumajanduse osakond.

Valgma, Hendrik 2020. Eksitaja Eesti rahvausundis: eksitajakogemuse muutumisest ajas Setumaa pärimuse näitel. Bakalaureusetöö. TÜ usuteaduskond.

Valk, Katrin 2005. Labaga kannel Setumaal 20. sajandi algul: mängutraditsioon ja pillilugude analüüs. Bakalaureusetöö. TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.

Valk, Meel 2007. Värska valla kohapärimusjuttude ruumilise leviku seosed. Bakalaureusetöö. TÜ geograafia instituut.

Villem, Kadri 2012. Kurja silma uskumus Setomaal 1994.‒1996. aastal kogutud materjali põhjal: teemakeskne ja žanrianalüütiline käsitlus. Bakalaureusetöö. TÜ kultuuriteaduste ja kunstide osakond.

Vissel, Kadri 2007. Setumaa pühaserätid. Seminaritöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Vissel, Kadri 2008. Seto sängünulk ja põiktriibulised villased vooditekid. Diplomitöö. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond.

Doktoritööd

Arukask, Madis 2003. Jutustava regilaulu aspektid. 19. sajandi lõpu setu lüroeepiliste regilaulude žanr ja struktuur. Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis 3. Tartu.

Metsvahi, Merili 2007. Indiviid, mälu ja loovus: Ksenia Müürsepa mõttemaailm folkloristi pilgu läbi. Väitekiri. Dissertationes Folkloristicae Universitatis Tartuensis 10. Tartu.

Käsikirjad

Eslas, Eduard 1934. Petserimaa kogukondade metsad. Diplomitöö. TÜ metsaosakond. Käsikiri.

Joosep, Esta 1985. Sugulased ja pulmarahvas setu murrakus. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Joosep, Esta; Muld, Reet; Rõkka, Siret; Schmidt, Lianna 1985. Murdepraktika päevikud Setumaal. Käsikiri.

Kalm, Sirje 1974. Ketramise ja kerimisega seotus sõnavara setu murdeis. Kursusetöö. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Keldrimägi, Pärja 1970. Klusiilid setu Raakva murrakus. Võistlustöö. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Kolsar, Aili 1981. Morfoloogiamaterjali setu murraku lõunaosast. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Kolsar, Aili; Käärt, Agnes; Pille, Virve; Aaloe, Inge 1981. Murdepraktika päevikud Setumaal. Käsikiri.

Käosaar, Johannes 1932. Pluurali partitiiv. Tartu ülikool. Käsikiri.

Lebreht, Ülle; Leppik, Hell; Nurk, Mari 1986. Murdepraktika päevikud. Setu põhjaosa. Käsikiri.

Lillek, Aino 1975. Köök ja söök Petseri maakonnas 1940-ndate aastateni. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Meerits, Jaan 1932. Setu verbi pöördelõpud. Tartu ülikool. Käsikiri.

Must, Mari 1946. Vene laensõnad setu murdes. Setu-vene. Diplomitöö. Tartu ülikool. Käsikiri.

Must, Mari 1946. Vene laensõnad setu murdes. Vene-setu. Diplomitöö. Tartu ülikool. Käsikiri.

Nelke, Lehte 1957. Eesti keele õpetamisel esinevaid raskusi Pankjavitsa 7-a. koolis (setu murrakualal). Diplomitöö. TRÜ Eesti keele kateeder. Käsikiri.

Nelke, Lehte 1957. Märkmeid mõningate sõnatüüpide käänamise kohta setu murdes Pankjavitsa k/n piirkonnas. TRÜ Eesti keele kateeder. Käsikiri.

Nilbe, Sirje 1978. Nimisõnade poeetilised sünonüümid setu regilaulus. Diplomitöö. TRÜ Eesti keele kateeder. Käsikiri.

Nurk, Mari; Lebreht, Ülle; Leppik, Helle 1986. Morfoloogilist materjali Setu põhjaosast. Noomen. TRÜ eesti keele kateder. Käsikiri.

Paide, Vaike 1969. Murdematerjali küsitluskava alusel Setust (Raakva nurgast). Verbi morfoloogia. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Pille, Virve 1981. Morfoloogiamaterjali setu murraku lõunaosast. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Remmel, Nikolai 1933. Usundi-alane sõnavara Setumaalt. TÜ eesti keele keskastme-seminari töö. Käsikiri.

Rõkka, Siret 1985. Toitlusalast sõnavara setu murrakus. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Schmidt, Lianna 1985. Käsitöösõnavara setu murrakus. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Tammo, Eha 1979. Sugulusalast sõnavara setu murraku lõunaosast. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Tammo, Mare 1984. Sugulusalast sõnavara „Setukeste lauludes“. TRÜ eesti keele kateeder. Käsikiri.

Tikk, Eduard 1932. Predikaatverb setu murdes. Seminaritöö. Tartu ülikool. Käsikiri.

Villup, Astrid 1948. Haiguste nimetused võru-setu murdeis. Eriseminaritöö. Tartu ülikool. Käsikiri.

Õim, Sirje 1965. Loomariik setu rahvalauludes. Diplomitöö. TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder.

 

Venekeelsed tööd

Гаршнек, А. 1953. Народные песни сету. (Kandidaaditöö). Moskva konservatoorium.

Хагу, Паул 1983. Аграрная обрядность и берования сету. (Kandidaaditöö). Tartu Riiklik Ülikool.

Манаков, А. Г.; Алексеев Ю. В. 2014. Народ сету: проекция будущего для русских в Прибалтике? Riia.

Манаков, А. Г. jt. 2011. Отчёт по итогам сочиально-демографического исследования сету пегорского района летом 2011 года. Псков.

Manakov, Andrei – A. Manakovi jt setu-teemalised artiklid 2000-2016.

Пихо, Маре 1997. Металлические украшения сету (XIX‒XXвв.). (Kandidaaditöö). Peterburi.

Рихтер, Е. 1960. Материалная культура сету в ХIX нач. ХХ века. (Kandidaaditöö). Eesti Ajalooinstituut.

Muukeelsed tööd

Kirch, Kerli 2014. Representation and reception of the title character and other Seto women in the film “Taarka”. Magistritöö. Florida Atlantic University. (Inglise keeles).

Laur, Teele 2017. Inspirational leaders and place-shaping practices for sustainability: a case study of Obinitsa (Innustusliidrid ja paiga loome Obinitsa näitel). Eesti maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut. (Inglise keeles).

Väisänen, Armas Otto 1970. Muistelmia. (Soome keeles).

Weber, Tobias 2016. Kraasna – The state of documentation and description of an extinct South Estonian dialect. Bakalaureusetöö. Müncheni Ludwig-Maximilians ülikool, finnougristika-uralistika instituut. (Inglise keeles).