Seto Kongressi vanemate kogu kinnitas seto keele arenguplaani
Seto Kongressi vanemate kogu kinnitas seto keele arenguplaani, mis näeb ette lahendusi keele säilimise tagamiseks. Dokument on avaldatud Seto Instituudi kodulehel. Ühtlasi kuulutas vanematekogu aastad 2022-2032 seto keele aastakümneks.
Seto keele strateegia ehk arenguplaani koostamise ettepaneku tegi Seto Instituudile seto kogukond eesotsas Setomaa liiduga. Strateegia valmis 2021. aasta sügis-talvel erinevate töögruppide, sh Seto Instituudi nõukogu ja MTÜ Setomaa Teadusnõukogu töö tulemusena. Olulise sisendi andis spetsiaalselt arenguplaani koostamiseks läbi viidud küsitlus. Arenguplaani koostas Seto Instituudi tellimusel Rein Järvelill, rahaliselt toetas Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Seto Instituut tegevjuht Ahto Raudoja on veendunud, et keele säilitamise tegevused tuleb suunata just lastele ja noortele ning paluda riigi tuge seto keele alalhoidmiseks: „Igal setol on võimalus ja lausa kohustus oma keelt hoida. Kõige lihtsam on seda teha läbi igapäevase kõnelemise. Keele ja kultuuri alalhoidmiseks peab rohkem tähelepanu pöörama seto keelsete materjalide ja tegevuste osas just lastele ja noortele. Strateegia koostamise käigus tuli välja, et seto keelt on liiga vähe näha avalikus ruumis ja ametlikus kasutuses. Me saame keele alalhoidmiseks ise palju ära teha, kuid samas peame appi paluma ka Eesti riiki oma vahenditega, kui me ei taha olla viimased seto keele edasikandjad.”
Alanud aastakümme on ÜRO poolt kuulutatud üleilmseks põliskeelte dekaadiks. Seto Kongressi vanemate kogu kuulutas aastad 2022-2032 seto keele aastakümneks. Rahvusvahelises vaates on just seto keel üks Eesti ja Venemaa põliskeeltest. Oma emakeelt on võimalik hoida elavana ainult siis, kui selle üle uhke olla ja kui tunnetad motivatsiooni seda keelt õppida ja kasutada.
„Iga kultuuri oluliseks kui mitte kõige olulisemaks osaks on keel. Keelel on oluline ja isegi möödapääsmatu roll kultuuri alahoidmisel. Kui keel on hävinud või hävimas ja kui rahvas ei oska enam kasvõi omavahel suhelda oma keeles, siis ei saa rääkida ka rahvast ja tema kultuurist. Seto keele püsimiseks on oluline seda rääkida, lugeda ja võib olla ka kirjutada. Tõsi, seto keel on olnud ikka rohkem kõnekeel, mida on põlvest – põlve edasi antud. Nii nagu on teinud läbi aegade siin maanurgas elavad setod kui ka laia maailma läinud setod. Ja viimane aeg on hakata julgemalt rääkima seto keelt nii kodus kui ka avalikus ruumis,” kommenteeris seto keele arenguplaani loomist ja seto keele aastakümne väljakuulutamist Seto Kongressi vanemate kogu peavanem Vello Saar.
Setomaa ülembsootska Jane Vabarna tegi ka üleskutse seto rahvale: „Head setod ja seto keele kõnelejad! Võtame üle ilma alanud põliskeelte aastakümmet kui võimalust tegutsemiseks seto keele arenguplaani täitmisel, et me keel ei kaoks vaid seto keele kõnelejaid juurde tuleks ja uus põlvkond keelekõnelejaid ikka peale kasvaks.“