Autor: admin

Augustis toimus Seto Instituudi 1. noortelaager

Kui eelmisel sügisel, 2020. aasta novembris tähistasime Seto Instituudi 10. sünnipäeva, siis selle raames toimunud seminaril sündis idee, kuidas saaks ühe võimalusena värsket verd ehk noori inimesi seto teemadega tegelema saada. Nimelt, tuleks korraldada noortelaager! Idee settis veidi ja suuresti Heiki Valgu utsitusel hakkasimegi koostöös Setomaa Muuseumidega mõtet edasi arendama, kava paika panema, eelarvet koostama, tegevusi mõtlema. Õnneks saime ka rahastuse, mis oli laagri puhul äärmisel oluline – aitäh, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital!

Laagri kava sai meie enda arvates väga äge, aga eks väljakuulutamisel oli ikka küsimus õhus, kas leiame piisavalt huvilisi. See kartus sai kustutatud juba esimeste tundidega, sest vaid kahe päeva jooksul sai nimekiri täis, isegi üle ning pidime õige mitmele huvilisele ära ütlema.

Augusti esimesel nädalal saime noortega siis silmast silma Obinitsa puhkemajas kokku. Mitmed noored tundsid üksteist, sest palju oli Tartu noori (eelkõige Hugo Treffneri ja Jaan Poska gümnaasiumist), kes ikka omavahel läbi käivad, aga oli ka noori kaugemalt, nt Tallinnast ja isegi Muhumaalt. Kokku tuli 17 setohuvilist noort väljastpoolt Setomaad ja üks noor kohalik suveseto: 5 poissi ja 13 tüdrukut. Laagri väljakuulutamisel polnud varasem side Setomaaga oluliseks kriteeriumiks, sest selge on see, et setode arv on liialt väike, et siit saaks võrsuda arvukalt heal tasemel uurijaid. Ka praeguses Eestis on suurem osa seto teemadega tegelejatest pärit väljaspoolt Setomaad. Seega olulisem on huvi, tõsine huvi ja soov seda maad ja rahvast lähemalt uurida. Ja isegi kui noorest ei sirgu teadlast, on Setomaale noori tegusaid inimesi alati vaja. Ning laagris osalenud neiud ja noormehed on kahtlemata vägagi tegusad noored!

Neljapäevase laagri kavas oli mitmeid õpitubasid ja kohtumisi kohalike inimestega. Pikemad töötoad toimusid Õie Sarve juhendamisel Kiiova käsitöö- ja kultuuritalus, kus mitu noort pandi seto rõivastesse ja õpiti tundma seto rahvarõivaid, samuti tehti koos sõira, lauldi laule ja kuulati Õie elutarkust. Nagu ka teiste töötubade vedajad, rääkis Õie laagrilistega seto keelt. 

Väga meeleolukas oli Andres Otsa juhendamisel toimunud kuuritsapüük Külaoru külas. Kuuritsaga kalapüük kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse ning nõndamoodi on kala püütud eelkõige Vana-Võromaal, aga ka Setomaa läänepoolsetel aladel. Igal juhul tekitas see püügiviis palju elevust ning isegi järjekorda, et kes järgmisena saab vette minna. Otsa Andres ei väsinud kiitmast, kui vahvad, julged ja hakkajad noored inimesed meil kambas on! Muide, kala saime ka kätte! Tegime ka suitsulatikat (tõsi, turult ostetud kalast) ja kalasuppi.

Noortele jättis sügava mulje ka õppekäik pühadele allikatele, eriti Heiki Valgu põnevad jutud ja sügavad teadmised pärimuse ja ajaloo kohta. Kolmandal päeval toimus bussiekskursioon. Külastasime Setomaa muuseume, sõitsime Värska lahel Seto Line’i laevaga, piilusime kirikutesse ja tsässonatesse. Kolmanda päeva õhtuks olid noored nii muljeid, elamusi, teadmisi ja teavet täis topitud, et tegime mõnusa pika sauna- ja lauluõhtu, et veidi vaimu taastada.

Laagri õhtuprogrammi raames vaatasime Moonika Siimetsa valitud dokumentaalfilme Setomaast ning valikut Silvia Karro tehtud saatesarjast, mis kõneleb seto noortest. Samuti said noored õppida seto leelot: neiud Meel Valgu ja Mari Kaisel juhendamisel, poisid laulsid ühes Rein Järvelille, Evar Riitsaare ja Ain Raaliga. Noored osutusid suurteks tantsu- ja lauluhuvilisteks: kui korraldajad koju puhkama ja magama läksid, laulsid ja tantsisid laagrilised omakeskis edasi.

Viimase päeva hommikul sai veidi ka tõsisemalt sihte seatud. Heiki Valk, mark Külvik, Arvis Kiristaja ja Rein Järvelill Seto Instituudi nõukogust tutvustasid veidi oma tegemisi ja eemärke ning noored said rääkida iseenda tulevikuplaanidest ja anda tagasisidet laagri kohta. Kokkuvõttes jäädi üliväga rahule, kõige suuremaks hädaks loeti seda, et laager oli liiga lühike!

Meie Seto Instituudi poolt jäime laagriga ka väga rahule. Hea tunne on südames, et tegusad, terased ja elurõõmsad noored inimesed kasvavad peale. Ja ehkki kokkusaamised kohalike tegijatega ning muuseumikülastused jms on olulised, on täpselt sama palju tähtis see, et sarnaste huvidega noored saavad omavahel kokku, saavad ise oma asju ajada, oma laule lauda ja tantse tantsida.

Kindel on ka see, et 2022. a suvel korraldame taas sarnase laagri. Noored andsid meile sisukat tagasisidet, saame mõne asja veel paremini korraldada. Juba ootame uut suve! Aitäh teile, armsad noortelaagri tüdrukud ja poisid!

Ahto Raudoja kirjutas noortelaagrist setokeelse artikli ajalehe “Setomaa” augustinumbrisse (vt lk 10). Sealt saab ka lugeda laagriliste jäetud tagasisidet meie esimesele noortelaagrile. Mõne tsitaadi lisan ka siia:

Väga äge värk. Üldse oli seda usu jõudu ja kohalolekut pidevalt pisut õhus, mis ilmselt annabki Setomaale selle võluva ja natuke salapärase tunnetuse.

Väga-väga hariv ja südamlik, armusin Setomaasse.

Laager oli väga ülevaatlik, heitsime pilgu erinevatesse seto kultuuri aspektidesse (usund, kultuurilugu, kohalik ajalugu, leelo ja tants, loodus, arhitektuur, kirjandus). Ülimegalahe, et meiega tegelesid oma ala eksperdid. Suur tänu korraldajatele!

Laager andis mulle kinnitust, et soovin sarnaste teemadega edaspidigi süvitsi tegeleda. Mina tuleksin kindlasti sarnasesse laagrisse tagasi ning kutsuksin sõbrad ka kaasa! Edu järgmiseks aastaks ja loodan, et kohtume taas!

2021. aasta üliõpilastööde võitjad

2021. aasta Seto Instituudi üliõpilastööde peapreemia pälvis Lüüli Kiik. Tema magistritöö “Naise peavöö algupärane punumistehnika ja tänapäevased valmistusviisid”, mis valmis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekaval, on allalaetav siit: https://dspace.ut.ee/handle/10062/72316

Seto Instituudi nõukogu liikmetest koosnev žürii tõi Lüüli Kiige töö puhul välja, et magistritöö on väga põhjalik, süvitsi minev, metoodiliselt läbimõeldud, süsteemne ning tugeva ja originaalse praktilise osaga: töös välja pakutud uus tehnika seto naise peavöö punumiseks – kasutades jaapani punumisraami takadai – on autoril ise läbi proovitud. Töö tugineb korralikele allikatele ning järeldused on hästi argumenteeritud.

PALJU ÕNNE!

 
Bakalaureusetööde seast märgiti parimaks Robert Parkeri töö “Suvelaager Eesti Kaitseväe väljaõppesüsteemis enne 1940. aastat II diviisi Põhja- ja Lõunalaagri näiteks”. Robert Parker lõpetas Kaitseväe Akadeemia. Žürii hinnangul paistab silma põhjalik ja asjatundlik töö erineva allikmaterjaliga, sh originaalallikad arhiivis. See on uus tõsine, püsiväärtusega uurimus, mida iseloomustavad süsteemikindel ja temaatiliselt fokuseeritud käsitlus.
Tuult tiibadesse ja palju õnne!
 
Sel aastal hindasime esmakordselt ka 11. klassi uurimistöid. Parimaks osutus Tallinna Reaalkooli õpilase Hanna Maria Vinkeli uurimistöö “Seto kultuur ja eluolu 1950. aastatest tänapäevani autori suguvõsa näitel”. Selise küla juurtega Hanna Maria uurimistöö annab tunnistus nii kultuurist linnalapse sisulisest huvist oma pere juurte vastu oma pere ja sugulaste mälestuste kaudu kui ka terviku tunnetamisest selle läbi. Žürii hinnangul ka sõnastuslikult küps töö, mille omaette väärtus on originaaluurimus oma suguvõsast.
 
Kes soovib Lüüli Kiige, Robert Parkeri, Hanna Maria Vinkeli ja teiste konkursile laekunud töödega tutvuda, siis need on väljatrükituna olemas Värska külastuskeskuse – Reegi maja raamatukogus.

Kokku laekus 2021. a konkursile 3 magistritööd, 1 bakalaureusetööd ja 2 gümnaasiumi uurimistööd.

Seto Instituut korraldab 2021. aasta suvel Setomaal noortelaagri

Põnev ja omanäoline seto kultuur ootab uurijate järelkasvu. 3.‒6. augustil korraldab Seto Instituut Obinitsas laagri neile noortele, kes tunnevad huvi seto temaatika ja selle uurimise vastu. Laager on mõeldud kahe viimase aasta gümnasistidele, kõrgkooli astuvatele noortele ja neile tudengitele, kes alles valivad omale bakalaureuse- või magistritöö uurimisteemat. Oodatud on nii Setomaalt pärit või seto taustaga noored kui ka teised huvilised, kes soovivad seto temaatikaga tegeleda.
Laagris on kuni 15 kohta. Kohad on tagatud esimesele 15 registreerunule. Osavõtumaks 30 EUR tuleks tasuda Seto Instituudi arvelduskontole EE712200221049599335, peale Seto Instituudist saadetud, kohtade piirarvu sisse jäämist kinnitava kirja saamist 10. juuniks.

Registreerimine on avatud SIIN.

Programm
3. august
12-13 saabumine, sisseseadmine
13 lõuna, laagri avamine, tutvumisring
14 jalgsimatk Obinitsa ümbruses: loodus, ajalugu, taluarhitektuur, kombestik
18.30 õhtusöök
20-22 filmiõhtu: dokumentaalfilmid Setomaast, külaline!

4. august
9 hommikusöök
10-13 töö sektsioonides:
poistel kuuritsapüük Obinitsa järvel, kala puhastamine, supi keetmine lõkkel. Juhendaja Andres Ots
tüdrukutel kultuuriprogramm Obinitsa muuseumis; seto toidu valmistamine Taarka Tarõs
13 lõunasöök
15 retk Setomaa pühadele allikatele, Simaski silmalätte puhastamine; Setomaa allikatest ja teistest pühapaikadest kõneleb Heiki Valk
18.30 õhtusöök
20-22 seto leelo ja tantsu õpituba

5. august
9 hommikusöök
10 õppesõit mööda Setomaad (bussiga): Setomaa loodus, ajalugu, keel, usk, kombestik, muuseumid, kirikud, tsässonad, inimesed jne.
18.30 õhtusöök
20- … lõpuõhtu, lõke, saun

6. august
9.30 hommikusöök
Arutelud, ettekanded, tulevikuplaanid, kokkuvõtete tegemine
12-13 ärasõit

Olme:
Laagrilised majutatakse Obinitsa puhkemajas mitmekohalistes tubades. Olemas on voodipesu ja rätikud. Puhkemaja asub Obinitsa poe vahetuses läheduses, poes saab maksta kaardiga. Laagrilistele on tagatud söögikorrad alates 3. augusti lõunasöögist kuni 6. augusti hommikusöögini. Noortel palutakse osaleda söögilaua katmisel ja koristamisel.
Kes mängib pilli, võiks oma pilli kaasa võtta.
Kaasa võtta ujumisriided, mugavad jalanõud kergemaks matkamiseks, päikesekreem, ilmale kohased riided.
Transport laagrisse ja tagasi koju on iga osaleja enda korraldada. Liinibuss Võru bussijaamast Obinitsa väljub kell 11.15 ja saabub 12.03; väljumised Obinitsast Võrru pärast laagri lõppu kell 12.03 ja 12.40.

NB! Obinitsas puudub apteek, seega vajalikud ravimid tuleks endal kaasa võtta.

Toetab: Eesti Rahvakultuuri Keskus

Kontakt: Helen Külvik, 529 4033

info@setoinstituut.ee

Uued keeleõppematerjalid

2020. aasta teisel poolel ja juba 2021. aasta algul on ilmunud mitmeid uusi seto keele õppematerjale.

2020. a ilmusid “Seto eripäraste sõnade sõnaraamat” ja “Seto lühikene keeleõppus”. Keeleõppus on allalaaditav meie kodulehelt.

Sõnaraamatut saab osta Seto Kaubamajast ning see on olemas ka veebiversioonina.

2021. aasta alguse seisuga on allalaadimiseks olemas ka uued kooliõpilastele ja teistele keeleõppijatele suunatud materjalid. Valmis on saanud seto aabitsa töölehed ning seto koolisõnastik (seto-eesti suunal, tähestikulises järjekorras) ja sama koolisõnastik teemade kaupa.

Aabitsa töölehed on 38 leheküljel, need on värvilised, illustreeritud. Seto koolisõnastik 18 lehel. Sõnastiku puhul on eriti hea see, et nimisõnade puhul on toodud ka sõnade käänamine (omastav ja osastav kääne), tegusõnade puhul lisaks põhivormile da-tegevusnimi ja kindla kõneviisi ainsuse kolmas isik.

Samuti on kasutamiseks üles pandud seto aabitsa juhendmaterjal õpetajatele, mis on mõeldud kasutamiseks koos helifailidega “Juttõ ja laulõ seto aabitsa mano”. Seto aabitsa koostajad Silvi Palm, Terje Lillmaa, Nele Reimann ja Aare Hõrn on valitud helifailide kohta kirjutanud nii:

Taa vahtsõ plaadi pääl om mitmõsugumaidsi juttõ ja laulõ seto aabitsa mano. Egä tähe ja jututeema kottalõ käävä’ uma’ laulu’ ni lugõmisõ’m midä koolitunnih saa oppaja ütehkuuh latsiga kullõlda. Om vanno häid lindistüisi kirändusmuuseimi kogodõst ja täämbädse ao koolilatsi lugõmiisi. 

Ilmus “Lühkene seto keeleoppus”

2020. a novembris said Paul Hagu ja Karl Pajusalu valmis unikaalse ja kauaoodatud lühikese teejuhi seto keele grammatika juurde. Keeleõppus valmis Eesti-Vene koostööprojekti “Heritage Teaching” raames. „Lühkene seto keeleoppus“ põhineb Setomaa koguteose jaoks kirjutatud keeleartiklitel. Tähelepanelik keelekasutaja kindlasti märkab, et grammatika tugineb eelkõige lõunaseto murdeala keelekasutusele ja seda kahel põhjusel: esiteks, keeleõppuse põhiautor Paul Hagu on pärit lõunaseto murdealalt ning teiseks, lõunaseto murre on üldjuhul arusaadav kõikidele setodele. Selles on vähem hiliseid uuendusi kui teistes seto murretes. Just sellepärast põhineb “Lühikese seto keeleõppuse” seto häälduse ja grammatika ülevaade ennekõike lõunaseto keeletavale. Ka suurem osa uuemast seto kirjavarast järgib lõunaseto keeletava. See ei tähenda aga kindlasti seda, et kõik seto keele kõnelejad peaksid juhinduma keeleõppuses nimetatud reeglitest; pigem on selles toodud grammatikajuhised abiks neile, kes keelt alles (juurde) õpivad ning soovivad paremini aru saada seto keele sõnamoodustamise põhimõtetest. Aga küllap leiab iga seto keele kõneleja keeleõppusest oma ahhaa- või ah-nii-momendi või saab oma sõnavara pisut täiendada või koguni uusi sõnu juurde luua.

“Lühikene seto keeleõppus” hõlmab neli suuremat teemavaldkonda: seto hääldus, sõnamuutmine, sõnamoodustus ja seto sõnavara päritolu. Eriti huvipakkuv on sõnamoodustus. Nagu autorid kirjutavad, on seto sõnamoodustuse peamised viisid liidete abil uute sõnade tuletamine ja liit-sõnade moodustamine. Mõlemad viisid on seto keeles väga tavalised ja rikkalike võimalustega. Keeleõppuses tuuakse kõikide võimaluste kohta ka arvukalt toredaid näiteid. Näiteks omadussõnatuletus:

lik: hillälik ’aeglane, pikaldane’, kehnälik ’kõhn, kõhetu’, kinälik ’uhke’, kodolik ’kodune, oma pere vaheline’, selle liitega osutatakse ka omaduse piiratust: .ahtalik ’kitsavõitu’, harvalik ’harva- v hõredavõitu’, .häälik ’heapoolne, pai’, kalõlik ’kalgi-võitu’, .kergelik ’kerglane’; -ik: .allik ’alandlik, allaandlik’, kaarik ’kaarjas, kõver’, meelik ’meelepärane, meeldiv’, nährik ’vintske, sitke’, rähmik ’kirju, tähniline’, ka rähmik ’tüse, tugev’, tsäbrik ’kahar, lokkis’; -ak ~ -äk: heidäk ’kartlik, kergesti heituv’, helläk ’hellitatud, hellik’, hill´ak ~ hilläk ’aeglane, tasane, saamatu’;

Väga põnev on liitsõnatuletus:

Seto liitomadussõnade moodustamisel ilmneb palju algriimilist kordust, mille eesmärgiks on omaduse intensiivsuse osutamine, nt pahipal´as, täiesti paljas, täiesti tühi’, tehiterveh ’täiesti terve’, tsibitsill´okõnõ ’tibatillukene’, valuvalgõ ’väga valge, hele-valge’. Algriimi rakendatakse täistähendusliku esiosise valikul, nii kidsikülm ~ kidsokülm ’käre külm’, linalikõ ’läbimärg’, nimisõnalise tähenduse saab härähämmäŕ, hämarik, videvik’. Sisuline motivatsioon lisandub liitomadussõnas vanaverrev ’tume-punane’.

“Lühike seto keeleõppus” on allalaaditav Seto Instituudi veebilehelt. Lae fail alla SIIT.

Setomaa allikate puhastamine

2020. a suvel viis Seto Instituut läbi projekti “Setomaa pühade allikate inventeerimine ja puhastamine”, mida toetas Rahvakultuuri Keskus meetme “Setomaa pärimuskultuuri toetamine 2020” kaudu.

2020. a suvel puhastati ja uuriti koostöös Tartu Ülikooli arheoloogidega 5 allikat: Ermakova 2 allikat, Simaski, Võmmorski ja Värska allikad.

Kristel Vilbaste, kes kaevamis- ja puhastustöödel abiks käis, kirjutas nähtust, kuuldust ja Setomaa allikatest Looduskalendris.

Heiki Valk pidas Setomaa pühadest allikatest ja projekti käigus leitud leidudest ettekande Seto Instituudi 10. aastapäeva konverentsil. Heiki Valgu ettekande saab alla laadida SIIT.

Seto Instituut 10: registreerimine

Konverentsil osalemiseks palume kindlasti end kirja panna järgneval veebivormil: https://forms.gle/r3GH7sbHnygngjXw9.

Kui see ei õnnestu, kirjutage palun info@setoinstituut.ee või helistage 5294033.

 

KAVA

KONVERENTS Setomaa kultuurikeskuses (Värska, Pikk 12)

9.30-10.00 Kogunemine

10.00 Tervitussõnad Seto Instituudi nõukogu esimehelt Heiki Valgult

10.10 Ahto Raudoja: Ülevaade Seto Instituudi 10 aasta tegevusest

10.30 Elvi Nassar: Luhamaa kandi kirbidsätüüstusõ’

11.00 Arvis Kiristaja: Kelle pandud on Setomaa külanimed?

11.30 Heiki Valk, Ahto Raudoja: Setomaa (pühhist) lättist

12.00 Kohvipaus

12.30 Valts Ernštreits: Läti Ülikooli Liivi instituudi kaks aastat

13.00 Tiia Puustusmaa: 21. sajandi Setomaa pühäsenulkades leiduvate ikoonide ikonograafia

13.30 Eva Saar: Seto uma’ sõna’ “Seto eripäraste sõnade sõnaraamatus”

14-15.30 LÕUNAPAUS. Lõuna Seto tsäimajas (Pikk 56)

15.30-17.30 SEMINAR-ARUTELU “Setomaa uurimine ja teadlaskonna järelkasv” Reegi majas (Pikk 29).

Alternatiivina seminarile on huvilistel võimalik osaleda ekskursioonil Värska talumuuseumi varahoidlasse koos Tiiu Kunstiga.

18.00 PIDULIK OSA Reegi majas: tervitused, tänusõnad, suupisted, muusika

19.00 Paul Haavaoksa luulekogu “Palumaad ja rannahääled” esitlus Reegi majas

Pidu jätkub

 

Lisainfo: info@setoinstituut.ee, 5294033

Seto Instituut tähistab oma 10. sünnipäeva juubelikonverentsiga

2010. aastal asutatud Seto Instituut tähistab oma esimest suurt juubelit piduliku konverentsiga, mis toimub 6. novembril Värskas Setomaa kultuurikeskuses (nn kultuurimajas, Pikk 12). Konverentsil kõlavad ettekanded väga erinevatel teemadel. Konverentsi kava vaata siit.

Pärastlõunal toimub instituudi “kodumajas” ehk Reegi majas (Pikk 29, Värska) seminar-arutelu “Setomaa uurimine ja teadlaskonna järelkasv”.

Päev lõpeb piduliku osaga Reegi majas. Kl 18 on võimalus sõnavõttudeks ja tervitusteks, meeleolu loob ansambel Väliharf.

Konverentsil esitletakse ka kaht verivärsket raamatut: konverentsiosa viimase ettekandena toimub Eesti Keele Instituudi, Tartu Ülikooli ja Seto Instituudi ühisväljaande “Seto  eripäraste sõnade sõnaraamat” esitlus ning kl 19 esitetakse Paul Haavaoksa luulekogu “Palumaad ja rannahääled” (väljaandja Seto Instituut).

Kogu konverentsipäev on osalejatele tasuta. Osalemiseks palume kindlasti end kirja panna järgneval veebivormil: https://forms.gle/r3GH7sbHnygngjXw9.

Lisainfo: info@setoinstituut.ee, 5294033

 

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2020

Seto Kuningriigipäeval, 5. septembril 2020 Kolossova külas kuulutas Seto Instituut välja 2020. aasta setoteemaliste üliõpilastööde preemiakonkursi tulemused.

Joonatan Lepiku ehitatud Kikkasepa talu tsässon selle pidulikul avamisel 2019. a augustis

Peaauhinna, sh rahalise preemia pälvis Joonatan Lepik, kes esitas konkursile 2020. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku käsitöö osakonnas kaitstud loov-praktilise lõputöö “Tsässona kavandamine ja ehitamine Kikkasepa tallu”. Töö juhendajad olid Leele Välja ja Seto Instituudi tegevjuht Ahto Raudoja.

Töid hinnanud Seto Instituudi nõukogu tõi Lepiku töö puhul välja järgmist:

“Töö on pikk ja põhjalik, omades lisaks puht praktilisele osale ka küllalt head teoreetilist osa.”

“Lepiku töö on selge ja sisuline ning realiseerus ka praktiliselt – päris tsässonana Kirikumäel.”

“Korralikult lahti kirjutatud tekst, ülitore praktiline tulemus ja õpetussõnad tulevikuks. Selle töö rakenduslik  väärtus on väga suur.”

Preemiad pälvisid ka teised konkursile esitatud tööd:

  • Meeli Metsa Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja eriala kaitstud magistritöö „Õuesõpe mobiilse tehnoloogia abil Saatse avastusraja näitel“
  • Hendrik Valgma Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud bakalaureusetöö „Eksitaja Eesti rahvausundis: eksitajakogemuse muutumisest ajas Setumaa pärimuse näitel“

Preemiakonkursi läbiviimist toetab Rahvakultuuri Keskus.

Kõik auhinnatud tööd asuvad väljatrükituna ja köidetuna Reegi maja raamatukogus.

Suveülikool “Vii pääl”

13. septembril, pühapäeval, toimub Seto Instituudi traditsiooniline suveülikool, mis seekord kutsub osalejad vii pääle

Seto Instituudil on juba oma algusaastatest peale olnud tavaks pidada suveülikoole, kus asjatundjad tutvustavad mõnda Setomaal olulist teemat või mõda Setomaa piirkonda. Kui algusaastatel peeti ülikooli tõesti suviti, siis viis viimast aastat on tarkust taga nõutud sügiseti: bussireisidel, mil nimeks “Ülikuul rattil”. Nende väljasõitudega on tekkinud väike, üsna kindel, ehkki pisut vahelduv seltskond, kellega on tore, hariv ja lõbus üks hilissuvine-varasügisene päev Setomaal mööda saata. Igal aastal on lektoritena kaasas erinevate elualade asjatundjad, kes osalejatega oma teadmisi jagavad.

Juba eelmisel sügisel tuli koos teiste “suveüliõpilastega” mõte, et maa peal käidud küll, läheme nüüd vee peale. Mõte saab teoks 13. septembril: 2020. aasta suveülikool viib meid suure vee peale ning kannab seetõttu nime “Vii pääl”. Setomaa mõistes on suur vesi mõistagi Pihkva järv ning eelkõige Värska laht. Seilame Seto Line’i laevaga Värska lahe ja Pihkva järvel kuni Lüübnitsani ning teeme tiiru ka Õrsava järvel.

Jutuks tulevad traditsiooniline kalandus, veeteede ajalugu, Värska lahe ja Pihkva järve kalastik, loomastik ja linnustik, järvemuda kasutamine, Põhjalaagriga seonduv militaarne ajalugu, Värska lahe ranniku ajalooline asustuspilt ning piiriteema ‒ tegemist on ju piiriveekoguga Eesti ja Venemaa ehk koguni Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.

Zooloog Nikolai Laanetu ehk Kolla

Lektoriteks on lubanud tulla Setomaa oma poiss Nikolai Laanetu ehk Kolla, kes on kogu elu uurinud just vee-elustikku ja ülikooli veteran-lektorid Heiki Valk ja Arvis Kiristaja. Värska lahe linnustikku tutvustab samuti seto soost bioloog-ornitoloog, Eesti ornitoloogiaühingu esimees Margus Ots ning kohal on politsei- ja piirivalveameti esindaja, kes räägib piiriga seonduvast. Nagu igal varasemalgi aastal, on kõik osalejad oodatud ka ise mälestusi, teadmisi ja arvamusi jagama. Teeme ise oma päeva põnevaks ja sisukaks!

Koguneme 13. septembril kl 10.00 Värska sadamas ja seilame umbes kella 14-ni. Kindlasti tuleks panna selga ilmastikule vastavad (soojad!) riided ja varuda kaasa veidi toidupoolist, külma ilma korral tasub termoses soe jook kaasa võtta.

Osavõtumaks 5 eurot (tasuda kohapeal, soovi korral arvega).

Palume ette registreerida: info@setoinstituut.ee või tel 5294033 hiljemalt 7. septembriks.