Autor: Rein Järvelill

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2016

Seto instituudi üliõpilastööde konkursi peapreemia võitis päevakajaline töö endisaegsest haldusreformist (avaldatud 9.08.2016)

SA Seto instituut korraldas sel aastal teise preemiakonkursi seto-teemalistele üliõpilastöödele. Konkursile laekus neli bakalaureusetööd, kõik tööd on kaitstud Tartu ülikoolis. Konkursitöid hindas kümnest liikmest koosnev komisjon, kuhu kuuluvad Seto instituudi nõukogu liikmed.
Konkursi peapreemia, 325 eurot, võitis Matis Leima oma ajaloo osakonnas kaitstud lõputööga „Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922–1940“ (juhendaja Tiit Rosenberg). Matis Leima uurimistöö puhul toodi välja eelkõige teema aktuaalsust ning arvukate, sh seni vähe kasutatud arhiiviallikate kasutamist. Välja toodi sedagi, et töö hõlmab tegelikult palju enamat kui pealkirjas välja toodud, andes mahuka ülevaate Luhamaa kandi arengust enne II Maailmasõda.
Matis Leima töö kokkuvõte on setokeelsena loetav ajaleht „Setomaa“ mainumbrist ning Setomaa uudiste arhiivis: http://www.setomaa.ee/luhamaa-nulk-ja-haldusrehvorm-100-aastaga-iist.
Sigrit Jõgi bakalaureusetööd „Seto ja lutsi sõnavara võrdlus“ (juhendaja Karl Pajusalu, kaitstud soome-ugri osakonnas) hindas komisjon kõige terviklikumaks ning kõige paremini loetavaks, seda ka mitte-filoloogist lugejale. Samuti on selles töös kõige enam uudset materjali ning põnevaid uurimistulemusi.
Väga tugevaks hinnati ka Anna-Kristina Rätsepa lõputöö „Muuseumi ja kogukonna suhted – Saatse seto muuseumi näitel“. Töö on kaitstud etnoloogia osakonnas, juhendaja Kristin Kuutma. Rätsepa uurimistöö paistab silma originaalse teemavaliku poolest: see on ainus töö, mis on uurinud tänapäeva Setomaal toimuvaid protsesse ning mis intervjuude kaudu on kaasanud kohalikku elanikkonda. Rätsepa töö tugevaim osa on teoreetiline osa, mis käsitleb muuseumiteooriat. Töös kerkis väga tugevalt üles „oma“ ja „võõra“ vastandumine.
Mariann Loosaare töö „Ainsuse 1. isiku pronoomeni väljajätt ida-seto tekstides“ (juhendaja Liina Lindström, eesti keele osakond) oli laekunud töödest kõige kitsam ja seega komisjonile ka kõige raskem lugeda ja hinnata. Positiivsena toodi välja, et uurimistöö käsitleb uudset keeleteadusliku aspekti, tuginedes seto materjalile. Rätsep kasutab uurimismaterjalina lähiaastatel Petserimaalt kogutud, seega kõige värskemat keeleainest.

Komisjoni veendumuse kohaselt on kõik laekunud konkursitööd tehtud väga heal tasemel ning sisulises plaanis annavad uusi olulisi ja huvitavaid teadmisi Setomaa keele, kultuuri ja ajaloo kohta. Kõigil neljal uurijatel on tugevaid eeldusi edaspidiseks teadustegevuseks ning komisjon loodab, et noored jätkavad magistriõppes just Seto teemade uurimisega.
Peapreemia anti üle 6. augustil 2016 Värskas toimunud Seto kuningriigipäeval. SA Seto instituudi fond parimate seto-teemaliste üliõpilastööde premeerimiseks loodi 2015. aasta jaanuaris. Preemia eesmärk on ergutada üliõpilasi ja kraadiõppureid tegelema seto teemadega.

“Seto kirävara” sari on valitud MAAILMA kauneimate raamatute hulka!

2. märtsil avalikustati rahvusvahelise konkursi „Maailma parima kujundusega raamatud 2015” (Best Book Design From All Over The World 2015) preemiasaajad. Võistlusel osales kokku ligi 700 raamatut 30 riigist. 14 premeeritud võidutöö hulka valiti ka Eesti raamatukujundaja Agnes Ratase kujundatud setokeelse kirjanduse sari “Seto kirävara” (väljaandja Seto Instituut), mis pälvis žüriilt aukirja (Ehrendiplom). Võistlust korraldab Stiftung Buchkunst (Raamatukunsti Sihtasutus). setokiravara Loe lisaks: ERR-i kultuuritoimetuse ülevaade: Setokeelne raamatusari valiti maailma kauneimate hulka Tartu Postimehes ilmunud artikkel: Seto raamatusari kuulub tänasest ametlikult maailma kauneimate hulka Postimees Plussis ilmunud põhjalikum artikkel 4. märtsist: Saksa raamatukujunduse sihtasutus tunnustas eesti raamatukujundajat Tellimiseks kirjutage info@setoinstituut.ee või helistage tel 52 94 033.

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2015

SA Seto Instituut andis 1. augustil 2015 Obinitsas, Seto kuningriigipäeval välja preemiad parimate seto-teemaliste bakalaureuse- ja magistritööde autoritele. Välja kuulutati 3 võitjat kahes kategoorias:

Parim bakalaureusetöö: Merike Puura (Tartu ülikool): “Kohanimeandmebaasi ja kohanimeregistri keeleline ja ruumiline analüüs Värska valla näitel”

Parimad magistritööd: 
Kaja Teder (Tartu ülikool) – “Kolme setu murraku sõnavara”
Anu Toe (Tartu ülikool) – Setode kui etnilise grupi meediarepresentatsioon trükimeedias aastatel 1992-2012″

 

Suvõülikool “Elo rannah” 1. augustil 2014 Lüübnitsah

 

  • Nassari Elvi – Seto ja vana-vinne söögi’: ütist ja eissugumast
  • Laanetu Koll’a – Kallopüüdmisest Pihkva järve veereh
  • Kalla Urmas – Rannaveere kasvu’ ja tsirgu’ (ilosa ilmaga kul’atadas väläh)
  • Kõivupuu Marju – Veeremaast saa keskkotus! Vinne vanausuliste elost
  • Aabramsi Vahur – Kost ja kuis saa uuri’ elolugusit
  • Kalkuni Andreas – Setodõ Pühä Maar’a legendi’

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul Tartus 30.01 esitleti raamatusarja “Seto kirävara” viimaseid väljaandeid

 

  • Vahur Aabrams “Elulaulikute elulugudest”
  • Olga Kõlli „Tõnisoni Mannist ja tema lauludest”
  • Raamatusarja “Seto kirävara” (Seto Instituut) viimaste raamatute esitlus: „Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq“ (koostanud Paul Hagu, Vahur Aabrams, 2013, SI & EKM), „Tõnisoni Manni elo ja timä laulu’“ (koost. Olga Kõlli, 2013, SI).
  • Liina Saarlo “Kodavere Vana Kandle saamisest”
  • Kodavere Vana Kandle (koost. L. Saarlo ja E. Tuvi, toim. J. Oras ja K. Salve) esitlus

“Seto kirävara” säitsmendä raamadu “Tõnisoni Manni elo ja timä laulu” kaejatsi

11.12.2013 “Seto kirävara” säitsmendä raamadu “Tõnisoni Manni elo ja timä laulu” kaejatsi
Seto instituut pallõs puulpühä 14.12.13 kellä 13.00 Obinitsa seltsimajja “Seto kirävara” säitsmendä raamadu
TÕNISONI MANNI ELO JA TIMÄ LAULU kaejatsilõ.
Lauldas Manni laule, kaias raamadu mano tett tsõõrikplaati, Manni tütär Olga esitas imä loomingut. Tulõ eis, ni võta ka sõbõr üteh. Ku saa-ai puulpühä tulla, sõs raamadu järgmätse kaejatse ommava iispäävä Verskah Vabarna Anne nimelitsel umakultuuriõdagul.

Ilmunud on Seto Instituudi toimetised nr 1 – Arvis Kiristaja koostatud raamat Setomaa kohanimedest

02.11.2013 Ilmunud on Seto Instituudi toimetised nr 1 – Arvis Kiristaja koostatud raamat Setomaa kohanimedest

setomaa_kohanimed_kaasvaike1
Arvis Kiristaja. Setomaa kohanimed (Seto Instituudi toimetised, 1). Värska: Seto Instituut, 2013.
Kõvakaaneline, 247 lk.
ISBN: 9789949931774

Seto Instituut on jõudnud oma toimetiste sarja esimese raamatuni: ilmunud on Arvis Kiristaja koostatud “Setomaa kohanimed”.

Väljaande näol on tegemist esimese ülevaatliku teosega kogu Setomaa ehk Petserimaa toponüümikast. Raamatus on lisaks koostaja ja autori Arvis Kiristaja mahukale, mitmesajast märksõnast koosnevale nimeloendile ka Mariko Fasteri artikkel seto toponüümikast. Raamatus on lisaks koostaja ja autori Arvis Kiristaja mahukale, mitmesajast märksõnast koosnevale nimeloendile ka Mariko Fasteri artikkel seto toponüümikast. Väljaande lõpus on kasutatud ja soovitava kirjanduse loetelu ning ülevaade piirkonna kaartitest alates 18. sajandi kolmandast veerandist kuni tänapäevani.

Toimetiste sarjas hakatakse avaldama teaduslikke ja populaarteaduslikke käsitlusi erinevatel Setomaaga seotud teemadel. Raamatu kujundas Julius Sommer.

1. detsembril toimub Obinitsas Arvis Kiristaja raamatu “Setomaa kohanimed” kaejatsi

29.11.2013 1. detsembril toimub Obinitsas Arvis Kiristaja raamatu “Setomaa kohanimed” kaejatsi
KIRISTAJA ARVISÕ raamadu SETOMAA KOHANIMED (Seto Instituudi toimõtisõ 1) KAEJATSÕ.
Kohal suurõ tüü tegija Kiristaja Arvis.
Hummogupoolõ tege Arvis Setomaa kuulõ oppajilõ oppõreisi õdagupuul Setomaal. Kogonõminõ ja sõidualostus 09.30 Obinitsah Seto Seltsimaja mant.
Ku kinkõlgi om huvvi ja kotsit jääs sis võtkõ ühendüst:
Reimani Nelega (tel. 56925569) või Hõrna Aarega (tel. 56222348)

Leonid Zurovi ja Boris Vilde 1937.-1938. aasta Setomaa uurimisretkedele pühendatud rahvusvaheline konverents

02.10.2013 4. oktoobril toimub Värska kultuurikeskuses Leonid Zurovi ja Boris Vilde 1937.-1938. aasta Setomaa uurimisretkedele pühendatud rahvusvaheline konverents

4. oktoobril algusega kl 9.30 toimub Värska Kultuurikeskuses (Värska, Pikk 12) rahvusvaheline konverents „Setomaa uurimisretked 1937.–1938. aastal: Leonid Zurovi ja Boris Vilde välitöömaterjalid Pariisi Inimese Muuseumist“. Eesti, vene ja prantsuse uurijad räägivad Prantsusmaalt lähtunud arheoloogia- ja etnograafiaalaste välitööde materjalidest ning nende tähendusest tänapäeva teaduse kontekstis. Konverents on osa suuremast projektist, mille eesmärgiks on 1937. ja 1938. aasta välitöömaterjalide publitseerimine koos kommenteerivate artiklitega kolmes paralleelväljaandes – prantsuse, vene ja eesti keeles. Projekti partnerid: Rahvuslik Loodusajaloo Muuseum (Pariis), Venemaa Etnograafiamuuseum (Sankt-Peterburg), Tartu Ülikool, Seto Instituut.

Konverentsi kava:

  • Tatiana Fougal (Pariis). Aрхив Зурова и Вильде в Музее Человека (Muséum national d’histoire naturelle) /Zurovi ja Vilde arhiiv Inimese Muuseumis
  • Olga Fišman (Sankt-Peterburg). Этнология сету в СПб: собиратели, архивы, коллекции, полевые практики, современный опыт презентации / Seto etnoloogia Peterburis: kogujad, arhiivid, kogud, välitööd, kaasaegne presenteerimiskogemus
  • Ahto Raudoja, Heiki Valk (Tartu). Setomaa ajalooline kultuuriruum ja uurimislugu Eesti ajaloo kontekstis / Историко-культурное пространство и история изучения Сетумаа в контексте истории Эстонии
  • Marina Zasedskaja (Sankt-Peterburg). Образ Сетумаа в отчетах Л. Зурова в контексте культурно-социальных реалий 1920 – 1930 – хх / Setomaa kuvand L. Zurovi aruannetes 1920.-30. aastate sotsiaalsete reaaliate kontekstis
  • Sergei Mõznikov (Sankt-Peterburg). Топонимия Печорского края в контексте топонимии Северо-Запада / Petserimaa toponüümid Loode-Venemaa toponüümide kontekstis
  • Arvis Kiristaja (Tallinn). Setomaa külade nimed ja nende võimalik päritolu / Наименования деревень Сетумаа и их возможное происхождение
  • Sergei Beletski, Jelena Mihhailova (Sankt-Peterburg), Ljubov Grušina (Tallinn). Памятники археологии Печорского края в исследовании Л. Зурова и Б. Вильде: Историографический аспект / Petserimaa muistised L. Zurovi ja B. Vilde uurimustes: historiograafiline asepekt
  • Mare Aun, Arvis Kiristaja (Tallinn), Heiki Valk (Tartu). L. Zurovi arheoloogilised uurimistööd ja nende koht Eesti arheoloogias / Археологические исследования Л. Зурова и их место в археологии Эстонии
  • Marina Zasedskaja, Olga Kalinina (Sankt-Peterburg). Засецкая М., Калинина О. Празднично-обрядовая культура 1920 -1930-х в Печорском края и в отчетах Л. Зурова / Pühadetavand 1920.-1930. aastate Petserimaal L. Zurovi aruannetes
  • Mare Piho, Ergo-Hart Värstrik (Tartu). Setode rahvapärane õigeusk ja ristiusueelsed traditsioonid / Народное православие и дохристианские традиции сету
  • Aleksei Novožilov ( (Sankt-Peterburg). Cакральная топография Псково-Печорского края / Petserimaa sakraaltopograafia
  • Heiki Valk, Ahto Raudoja (Tartu). Setomaa looduslikud pühapaigad / Природные святилища Сетумаа
  •  Paul Hagu (Tartu). Seto pühad, pulma- ja kalmistutavad / Cетуские праздники, свадебные и поминальные обыча
  • Izabella Šangina (Sankt-Peterburg). Общая характеристика материалов по русской этнографии, собранных в Печорском края в 1937 -38 гг. Л. Зуровым и Б. Вильде (историко-культурное значение памятника) / L. Zurovi ja B. Vilde poolt Petserimaal 1937.-1938. aastal kogutud vene etnograafia alastest materjalidest
  • Nikolai Laanetu, Kadri Vissel (Tartu). Setomaalt kogutud etnograafilistest andmetest / Об этнографических данных, собранных в Сетумаа

Seto suveülikool 2. august 2013

Luhamaa, Leima Aarne talu õu

Päevakava

  • Avasõnad. Ahto Raudoja, SA Seto Instituut
  • Pärimuskultuuri õpetamise korraldus Setomaa koolides. Nele Reimann-Truija, Silvi Palm, Setomaa Valdade Liit
  • Suiti kultuuriruumi tutvustus Lätimaalt. Pärimuskultuuri kooliprogrammi integreerimise kogemused. Grigorijs Rozentāls, Suiti Etnokultuuri Fondi juhatuse liige. Ligita Stašaite, Alsunga keskkool
  • Pärimuskultuuri õpetamine vanal Võromaal. Tiia Allas, SA Võro Instituut
  • Omakultuuri õpetamise tulemused Kihnu koolides. Mare Mätas, SA Kihnu Kultuuriruum
  • Seto latsi kooli tegevus Tallinnas. Annela Laaneots, Helve Mets, Seto latsi kool
  • Laste pärimuslaagrite korraldamise kogemustest Setomaal. Õie Sarv ja Sigre Andreson
  • Pärimuskultuuri õpe Udmurtias
  • Luhamaa nulga ajalookonverents

Suveülikooli toetab Eesti-Läti programm