Rubriik: Üliõpilastööd

2021. aasta üliõpilastööde võitjad

2021. aasta Seto Instituudi üliõpilastööde peapreemia pälvis Lüüli Kiik. Tema magistritöö “Naise peavöö algupärane punumistehnika ja tänapäevased valmistusviisid”, mis valmis TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekaval, on allalaetav siit: https://dspace.ut.ee/handle/10062/72316

Seto Instituudi nõukogu liikmetest koosnev žürii tõi Lüüli Kiige töö puhul välja, et magistritöö on väga põhjalik, süvitsi minev, metoodiliselt läbimõeldud, süsteemne ning tugeva ja originaalse praktilise osaga: töös välja pakutud uus tehnika seto naise peavöö punumiseks – kasutades jaapani punumisraami takadai – on autoril ise läbi proovitud. Töö tugineb korralikele allikatele ning järeldused on hästi argumenteeritud.

PALJU ÕNNE!

 
Bakalaureusetööde seast märgiti parimaks Robert Parkeri töö “Suvelaager Eesti Kaitseväe väljaõppesüsteemis enne 1940. aastat II diviisi Põhja- ja Lõunalaagri näiteks”. Robert Parker lõpetas Kaitseväe Akadeemia. Žürii hinnangul paistab silma põhjalik ja asjatundlik töö erineva allikmaterjaliga, sh originaalallikad arhiivis. See on uus tõsine, püsiväärtusega uurimus, mida iseloomustavad süsteemikindel ja temaatiliselt fokuseeritud käsitlus.
Tuult tiibadesse ja palju õnne!
 
Sel aastal hindasime esmakordselt ka 11. klassi uurimistöid. Parimaks osutus Tallinna Reaalkooli õpilase Hanna Maria Vinkeli uurimistöö “Seto kultuur ja eluolu 1950. aastatest tänapäevani autori suguvõsa näitel”. Selise küla juurtega Hanna Maria uurimistöö annab tunnistus nii kultuurist linnalapse sisulisest huvist oma pere juurte vastu oma pere ja sugulaste mälestuste kaudu kui ka terviku tunnetamisest selle läbi. Žürii hinnangul ka sõnastuslikult küps töö, mille omaette väärtus on originaaluurimus oma suguvõsast.
 
Kes soovib Lüüli Kiige, Robert Parkeri, Hanna Maria Vinkeli ja teiste konkursile laekunud töödega tutvuda, siis need on väljatrükituna olemas Värska külastuskeskuse – Reegi maja raamatukogus.

Kokku laekus 2021. a konkursile 3 magistritööd, 1 bakalaureusetööd ja 2 gümnaasiumi uurimistööd.

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2020

Seto Kuningriigipäeval, 5. septembril 2020 Kolossova külas kuulutas Seto Instituut välja 2020. aasta setoteemaliste üliõpilastööde preemiakonkursi tulemused.

Joonatan Lepiku ehitatud Kikkasepa talu tsässon selle pidulikul avamisel 2019. a augustis

Peaauhinna, sh rahalise preemia pälvis Joonatan Lepik, kes esitas konkursile 2020. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku käsitöö osakonnas kaitstud loov-praktilise lõputöö “Tsässona kavandamine ja ehitamine Kikkasepa tallu”. Töö juhendajad olid Leele Välja ja Seto Instituudi tegevjuht Ahto Raudoja.

Töid hinnanud Seto Instituudi nõukogu tõi Lepiku töö puhul välja järgmist:

“Töö on pikk ja põhjalik, omades lisaks puht praktilisele osale ka küllalt head teoreetilist osa.”

“Lepiku töö on selge ja sisuline ning realiseerus ka praktiliselt – päris tsässonana Kirikumäel.”

“Korralikult lahti kirjutatud tekst, ülitore praktiline tulemus ja õpetussõnad tulevikuks. Selle töö rakenduslik  väärtus on väga suur.”

Preemiad pälvisid ka teised konkursile esitatud tööd:

  • Meeli Metsa Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja eriala kaitstud magistritöö „Õuesõpe mobiilse tehnoloogia abil Saatse avastusraja näitel“
  • Hendrik Valgma Tartu ülikooli usuteaduskonnas kaitstud bakalaureusetöö „Eksitaja Eesti rahvausundis: eksitajakogemuse muutumisest ajas Setumaa pärimuse näitel“

Preemiakonkursi läbiviimist toetab Rahvakultuuri Keskus.

Kõik auhinnatud tööd asuvad väljatrükituna ja köidetuna Reegi maja raamatukogus.

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2019

2019. aasta preemiakonkursile laekus kaks üliõpilastööd:

  • Tobias Weber (Müncheni ülikooli soome-ugri ja uraali keelte instituut, bakalaureusetöö): “On linguistic fieldnotes, legacy material, and objectivity – a case study on the meta-documentation of the South Estonian Kraasna dialect”
  • Eleriin Seim (Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond, lõputöö): „Setu naise hame aineline kleidikollektsioon – “Veere pääl””

Seto Instituudi nõukogu hindas peapreemia vääriliseks Tobias Weberi töö Kraasna murdest, Eleriin Seimi kollektsioon hinnati II preemia vääriliseks.

Eleriin Seimi disaninitud ja õmmeldud seto naise hamõ aineline kleit

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2018

SA Seto Instituut andis 4. augustil 2018 Lüübnitsas, Seto kuningriigipäeval välja preemiad parimate seto-teemaliste bakalaureuse- ja magistritööde autoritele. Seekord laekusid konkursile vaid bakalaureusetööd ning nõukogu otsustas jagada peapreemia kahe tugevaima töö vahel. Peapreemia pälvisid:

Kaja Tullus (Tartu ülikool) – „Võro- ja setokeelsed trükised 1987–2017: bibliograafia ”
Helen Saar (Eesti maaülikool) – “Loodusturismi arenguvõimalusi Värska vallas”

Žürii tõstis esile ka Anne Tammelehe (Tartu ülikool) töö “Maarja Pähnapuu seto keel”

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2017

SA Seto Instituut andis 5. augustil 2017 Luhamaal, Seto kuningriigipäeval välja preemiad parimate seto-teemaliste bakalaureuse- ja magistritööde autoritele. Välja kuulutati 3 võitjat kahes kategoorias: 

Parim bakalaureusetöö:
Elis Tuik (Tallinna Ülikool) – „Setomaa lasteaedade pedagoogide ning lapsevanemate arvamused seto keele õpetamise ja pärimuskultuuri säilitamise vajalikkusest lasteaias”

Parimad magistritööd:
Marten Saareoks (Eesti Maaülikool) –„Basseinivee jääksoojuse kasutamine Värska veekeskuses“
Teele Laur (Eesti Maaülikool) –„Inspirational leaders and place – shaping practices for sustainability: a case study of Obinitsa (Innustusliidrid ja paiga loome jätkusuutlikud praktikad: juhtumiuuring Obinitsa külas)“

Eripreemia pälvis Võru gümnaasiumi õpilane Annabel Huik, kes esitas konkursile ka oma uurimistöö „Setomaa sootskad 1994–2016“

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2016

Seto instituudi üliõpilastööde konkursi peapreemia võitis päevakajaline töö endisaegsest haldusreformist (avaldatud 9.08.2016)

SA Seto instituut korraldas sel aastal teise preemiakonkursi seto-teemalistele üliõpilastöödele. Konkursile laekus neli bakalaureusetööd, kõik tööd on kaitstud Tartu ülikoolis. Konkursitöid hindas kümnest liikmest koosnev komisjon, kuhu kuuluvad Seto instituudi nõukogu liikmed.
Konkursi peapreemia, 325 eurot, võitis Matis Leima oma ajaloo osakonnas kaitstud lõputööga „Maareformi läbiviimine Võrumaa Misso ja Petserimaa Pankjavitsa valdades 1922–1940“ (juhendaja Tiit Rosenberg). Matis Leima uurimistöö puhul toodi välja eelkõige teema aktuaalsust ning arvukate, sh seni vähe kasutatud arhiiviallikate kasutamist. Välja toodi sedagi, et töö hõlmab tegelikult palju enamat kui pealkirjas välja toodud, andes mahuka ülevaate Luhamaa kandi arengust enne II Maailmasõda.
Matis Leima töö kokkuvõte on setokeelsena loetav ajaleht „Setomaa“ mainumbrist ning Setomaa uudiste arhiivis: http://www.setomaa.ee/luhamaa-nulk-ja-haldusrehvorm-100-aastaga-iist.
Sigrit Jõgi bakalaureusetööd „Seto ja lutsi sõnavara võrdlus“ (juhendaja Karl Pajusalu, kaitstud soome-ugri osakonnas) hindas komisjon kõige terviklikumaks ning kõige paremini loetavaks, seda ka mitte-filoloogist lugejale. Samuti on selles töös kõige enam uudset materjali ning põnevaid uurimistulemusi.
Väga tugevaks hinnati ka Anna-Kristina Rätsepa lõputöö „Muuseumi ja kogukonna suhted – Saatse seto muuseumi näitel“. Töö on kaitstud etnoloogia osakonnas, juhendaja Kristin Kuutma. Rätsepa uurimistöö paistab silma originaalse teemavaliku poolest: see on ainus töö, mis on uurinud tänapäeva Setomaal toimuvaid protsesse ning mis intervjuude kaudu on kaasanud kohalikku elanikkonda. Rätsepa töö tugevaim osa on teoreetiline osa, mis käsitleb muuseumiteooriat. Töös kerkis väga tugevalt üles „oma“ ja „võõra“ vastandumine.
Mariann Loosaare töö „Ainsuse 1. isiku pronoomeni väljajätt ida-seto tekstides“ (juhendaja Liina Lindström, eesti keele osakond) oli laekunud töödest kõige kitsam ja seega komisjonile ka kõige raskem lugeda ja hinnata. Positiivsena toodi välja, et uurimistöö käsitleb uudset keeleteadusliku aspekti, tuginedes seto materjalile. Rätsep kasutab uurimismaterjalina lähiaastatel Petserimaalt kogutud, seega kõige värskemat keeleainest.

Komisjoni veendumuse kohaselt on kõik laekunud konkursitööd tehtud väga heal tasemel ning sisulises plaanis annavad uusi olulisi ja huvitavaid teadmisi Setomaa keele, kultuuri ja ajaloo kohta. Kõigil neljal uurijatel on tugevaid eeldusi edaspidiseks teadustegevuseks ning komisjon loodab, et noored jätkavad magistriõppes just Seto teemade uurimisega.
Peapreemia anti üle 6. augustil 2016 Värskas toimunud Seto kuningriigipäeval. SA Seto instituudi fond parimate seto-teemaliste üliõpilastööde premeerimiseks loodi 2015. aasta jaanuaris. Preemia eesmärk on ergutada üliõpilasi ja kraadiõppureid tegelema seto teemadega.

Preemiad parimatele üliõpilastöödele 2015

SA Seto Instituut andis 1. augustil 2015 Obinitsas, Seto kuningriigipäeval välja preemiad parimate seto-teemaliste bakalaureuse- ja magistritööde autoritele. Välja kuulutati 3 võitjat kahes kategoorias:

Parim bakalaureusetöö: Merike Puura (Tartu ülikool): “Kohanimeandmebaasi ja kohanimeregistri keeleline ja ruumiline analüüs Värska valla näitel”

Parimad magistritööd: 
Kaja Teder (Tartu ülikool) – “Kolme setu murraku sõnavara”
Anu Toe (Tartu ülikool) – Setode kui etnilise grupi meediarepresentatsioon trükimeedias aastatel 1992-2012″