Raamatud, Uudised

Ilmunud on Setumaa kogumik 8

Setumaa kogumik 8 keskendub Luhamaale ja Seto Instituudi ajaloole

Novembrikuus sai valmis kaheksas raamat sarjast “Setumaa kogumik”. Tegemist on väärika sarjaga, mis sai alguse aastal 2003 – seega peaaegu 20 aastat tagasi. Sarja pikale ajaloole viitab ka asjaolu, et pealkirjas on kasutusel nimevariant Setumaa, mitte Setomaa. 20 aastat tagasi oli see üsna tavaline, et väljastpoolt tegijad kasutasid u-lõpulist nimevarianti, ning sarja järjepidevuse nimel oleme seda nime hoidnud. Esimene Setumaa kogumik oli Ajaloo Instituudi ja SA Setu Kultuuri Fondi ühisväljaanne, seejärel anti mitu kogumikku välja Ajaloo Instituudi, MTÜ Arheoloogiakeskuse ja eeskätt Mare Auna eestvedamisel, kuni 5. osa tegemisel liitus ka Seto Instituut, kes on seejärel olnud seotud ka 7. kogumiku väljaandmisega. Setumaa kogumik 8 valmis ainuüksi Seto Instituudi initsiatiivil.

Seekordsesse kogumikku on mahutatud kaks laiemat teemavaldkonda. Esiteks uurimused Luhamaa ajaloost, loodusest ja kultuurist ning teiseks suurem osa Seto Instituudi 10. sünnipäeva puhul peetud konverentsi (6.11.2020) ettekannetest. Kogumiku koostaja ja toimetaja on ajaloolane ja arheoloog Arvis Kiristaja, kes on ka ise kahe artikli autor. Omamoodi tähelepanuväärne on seegi, et Arvis Kiristaja on ainus autor, kellelt on ilmunud artikkel või isegi paar kõigis kaheksas kogumikus! Tehke järge või makske kinni, nagu Setomaal öeldakse!

Nagu Aarne Leima oma avaloos kirjutab, sai Luhamaale pühendatud kogumiku mõte alguse juba 2013. aastal, mil päev enne XX Kuningriigipäeva peeti seal Seto Instituudi suveülikool. Nüüd lõpuks on sellele Setomaa piirkonnale pühendatud käsitlused trükki jõudnud. Oma artiklis annab Aarne Leima ülevaate Luhamaa nulga ajaloost, nimeloost ja olulisematest tegemistest. Kindlasti ei tea paljud, et just Luhamaa nulgas asub kogu Setomaa (sh Venemaa-poolse osa) kõrgeim mägi – Maaniidumägi, mille kõrgus on 224,5 meetrit üle merepinna. Luhamaa loodusest, põhiliselt taimestikust ja selle muutustest kirjutavad lähemalt Jaanus ja Taimi Paal, kellest viimane on ise Luhamaa nulgast pärit.

Edasi käsitletakse lähemalt Luhamaa nulga ja Lõuna-Setomaa ajalugu, autoriteks Arvis Kiristaja ja Anti Lillak. Matis Leima kirjutab oma magistritöö põhjal (mille eest ta muide pälvis Seto Instituudi üliõpilastööde peapreemia) Luhamaal 100 aastat tagasi toimunud agraar- ja haldusreformist.

Luhamaa ploki lõpetab Elvi Nassari artikkel Luhamaa savitööstustest ning tinglikult võib öelda, et see artikkel seob raamatu tervikuks, sest tegelikult pidas Elvi vastava ettekande Seto Instituudi 10. juubelikonverentsil. 2020. aastal peetud konverentsi avaettekandena kõlas Heiki Valgu ülevaade Seto Instituudi ajaloost ja selle loomise juures olnud inimestest. Olgu siinkohal märgitud, et ehkki 10 aastat tundub lühike aeg, oli ometi ootamatult keeruline leida materjali instituudi loomise eelloo kohta, rääkimata fotodest, mis seda lugu edasi annaksid. Ahto Raudoja artikkel annab ülevaate Seto Instituudi kümnest tegevusaastat ja kõigest, mis sinna sisse on mahtunud: raamatud, eeskätt kaunis ja hinnatud Seto Kirävara sari, aga ka osalemised konverentsidel, seminaridel, koolitustel ja välitöödel, kõikvõimalike ürituste korraldamine, osalemine kohalikes ja rahvusvahelistest projektides… Loetelu on aukartust äratav!

Veel on kogumikus Heiki Valgu artikkel Setomaa pühadest allikatest, mis on kaugelt põhjalikum ülevaade sakraalsetest allikatest ning nendega seotud kombestikust kui näiteks Setomaa koguteose I osas. Tiia Puustusmaa annab unikaalse ülevaate setode usutunnetusest ja Setomaa pühasenulkades olevate ikoonide ikonograafiast. Arvis Kiristaja käsitlus „Õigeusu kirikud ja kogudused Setomaal 20.–21. sajandil“ on jätkuks kogumiku eelmises osas ilmunud Setomaa õigeusu koguduste vanema ajaloo artiklile.

Kogumiku lõpetab järelehüüe Vello Lõvile (1956‒2021), kes oli just see mees, kellelt pärineb mõte ja algatus luua Seto Instituut. 15 aastat peale idee väljakäimist instituut lõpuks sündiski. Nagu järelehüüdes meenutatakse, toetas Vello Lõvi kõike, mis on Setomaale kasulik ning andis endast Setomaale kõik, mis anda oli.

Setumaa kogumik 8 küljendas ning aitas toimetaja Ivi Tammaru, foto- ja kaarditöötlusega tegelesid Anu Anzu, Berta Jänes, Raivo Aunap ja Jaana Ratas. Esikaanel on Aarne Leima foto Luhamaa kirikust, tagakaanel Helen Külviku foto Seto Instituudi 2019. a sügisülikoolist “Ülikuul rattil”. Trükise väljaandmist on toetanud Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital ja Seto Instituut.

Setumaa kogumik 8 on müügil Seto Kaubamajas, kohalikes muuseumides ja Värska turismiinfopunktis, samuti Seto Instituudis.

SISUKORD

Saateks

Uurimusi Luhamaa ajaloost, loodusest ja kultuuris

Aarne Leima: Sissejuhatus Luhamaa kogumikule

Jaanus Paal, Taimi Paal: Luhamaa loodus

Anti Lillak, Arvis Kiristaja: Lõuna-Setomaa asustuspilt arheoloogilistel andmetel

Arvis Kiristaja: Luhamaa nulga ajaloost Lõuna-Setomaa kontekstis

Matis Leima: Agraar- ja haldusreformist Luhamaal sada aastat tagasi

Elvi Nassar: Luhamaa savitööstustest ja nende omanikest

Seto Instituut 10

Heiki Valk: Seto Instituudi eellugu

Ahto Raudoja: Seto Instituut kümme esimest tegevusaastat

Heiki Valk: Pühad lätted Setomaa lääne- ja põhjaosas

Tiia Puustusmaa: Setode usutunnetusest ikooni varal ja Setomaa pühäsenulkades leiduvate ikoonide ikonograafiast

Arvis Kiristaja: Õigeusu kirikud ja kogudused Setomaal 20.–21. sajandil

IN MEMORIAM : Vello Lõvi