2021. aasta augustis toimus 1. noortelaager, mis oli väga menukas ja kus said kokku paljud Setomaa-huvilised noored. Selge oli see, et sellist laagrit on väga vaja, et siduda Setomaa tegemistega uusi noori, kellest paljudel on potentsiaali oma elu ja tegemised, loodetavasti ka teaduse vallas, edaspidi Setomaaga köita. Saime õnneks toetuse ka järgmise, 2. noortelaagri tegemiseks. Seekord osales laagris tosinkond noort, kellest suurem osa olid osalenud ka esimeses noortelaagris. tegevused olid väga sisulised ja põhjalikud. Noortele meeldis väga käsitööõpe ja igasugune isetegemine, oluliseks peeti ka seto keele tunde, kus keelt muidugi selgeks ei saanud, kuid mille käigus õpiti Silvi Palmi juhendamisel tundma põhilisi seto keele erijooni. Seto keelega tegelemine on üks Seto Instituudi prioriteete, seda enam, et tegemist on põliskeelte aastakümnega.
Ühe laagripäeva pühendasime Saatse kandile, kus meil eelmisel aastal käimata jäi. Alustuseks tutvusime Mustoja mõhnastikul asuva Tinaliiva liivikuga, mis on väga omapärane elupaik ja kooslus, üks unikaalsemaid Lõuna-Eestis. Kui mujal tuleb metsa suhtuda austavalt, siis liiviku säilimiseks tuleb liivikult noori puid välja juurida. Seda me tegimegi, noortel on jõudu ju kõvasti. Juuritud kaskedest õpetas instituudi juhataja Ahto Raudoja saunavihtu tegema. Selgus, et see polegi nii lihtne ja võttis hulga aega, aga igaüks sai endale ühe või paar korralikku vihta, et õhtul suitsusaunast viimast võtta. Käisime Saatse kirikus ja kalmistul, kus Isa Andreas rääkis noortele kiriku ja õigeusu ajaloost ja kohast tänapäeval ning seejärel suundusime Litvina külla Kriisa käsitöötallu, mis tolleks hetkeks veel ametlikult avatudki polnud. Perenaine Ingrit Kala tutvustas meile talu ja siis pani noored kõlavööd tegema. Ka meie laagripoisid pandi näputööd tegema ja nad said sellega väga hästi hakkama.
Pärastlõunal tutvusime Saatse muuseumiga ning seejärel oli kohtumine Saatse kordoni juhi Arvi Suviga, kelle saatel matkasime Saatse matkarajal kuni kontrolljooneni. See oli noortele väga põnev kohtumine, sest igapäevaselt me ju piirivalvega palju ei kohtu. Arvi Suvi on alati väga avatud, naljaline, hea ja huvitava jutuga mees ning aeg läks lennates, kuni Arvi ütles, et peame minema tagasi muuseumi juurde, kus ootab meid üllatus! Üllatuseks oli Viljandi lähedalt meile külla sõitnud noor piirivalvekoer Ats koos oma peremehe Velloga. Arvi ja Vello jaotasid meie seltskonna kaheks, kellest üks läks ja peitis enda metsa ära, teised läksid pärast Atsi juhtimisel neid otsima. Ats tegi töö kiirelt ja korralikult, kõik noored leiti võsast üles! Atsi, Vello ja Arvi seltskonnas oli väga huvitav, kuidagi ei tahtnud lahkuda. Suur-suur aitäh Politsei- ja piirivalveametile!
Laager põhifookus oli aga sel aastal Miikse nn vanal jaanipäeval. Noored oli avaldanud soovi, et laager võiks toimuda mõne kirikupüha toimumisajal ning valisime selleks Miikse jaanipäeva. 6. juuli õhtul läksime kogu seltskonnaga Miiksesse, kus oli uhke jaanituli, bänd mängis, sai tantsida ja suhelda. Järgmise päeva hommikul tulime varakult üles, et saada osa jaanipäeva kiriklikust tähistamisest. Olime juba 8.30 Miikses, kus enne teenistus toimus traditsiooniline veepühitsus. Teenistus oli pikk, ligi 2,5 tundi, sest kohal oli arvukalt preestreid. Noored pidasid vapralt vastu. Teenistusele järgnes ristikäik ja seejärel haudadel söömine. Seda oli kahtlemata huvitav vaadata ja saime veidi ka ise osa. Aitäh Evi Kambrimäe ja Kaidi Kerdti peredele, kes meie noori kostitasid, et noored saaks püha pidamisest tõelise osaluse. Teoreetilisema sissevaate pühade pidamise kombestikku Setomaa andis Heiki Valk oma vastavasisulises ettekandes.
Käsitöötegevustest tuleks kindlasti nimetada ka Seto ateljee-galeriis toimunud õpitubasid, mis noortele sügava mulje jätsid. Kõige põhjalikum ja unikaalsem oli seto hõbeehete valmistamise õpituba Evar Riitsaare juhendamisel. Saime põhjaliku ülevaate tööriistadest, töövõtetest, mustritest jms, aga kõige erilisem oli see, et iga noor sai endale ise väikese hõbeehte valmistada. Teine õpituba keskendus pakutrükitehnikale, mis on samuti üks vana ja traditsiooniline käsitöövõte.
Aitäh ja sügav kummardus kõigile, kes aitasid noori võõrustada, harida, kostitada ja elust Setomaal osa saada!
Aitäh loengute eest: Silvi Palm, Heiki Valk ja Evar Riitsaar
Aitäh öömaja ja söögi eest: Priit Blum ja Obinitsa puhkemaja
Aitäh Saatse kandi tegevuste eest: Ingrit Kala, Setomaa Muuseumid, Isa Andreas
Aitäh suitsusaunakütjatele ja võõrustajatele: Moonika Siimets, Taivo Tenso ja Mart Külvik
Aitäh nõukogu liikmetele, kes noortega aruteluringis kohtusid: Heiki Valk, Arvis Kiristaja, Mart Külvik, Elvi Nassar, Nikolai Laanetu, Aare Hõrn
Aitäh toetajatele: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
