SISSEJUHATUS
Sihtasutus Seto Instituut on 2010. aasta kevadel loodud organisatsioon, mille ülesanne on koordineerida ja edendada Setomaa ja seto kultuuri alast teadustööd ning tutvustada teadustööde tulemusi laiemale avalikkusele. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaga Vello Lõvi ja Heiki Valgu poolt.
Seto Instituut on korraldanud oma tegevust ühe-aastaste tegevuskavade alusel.
Teise tegutsemiskümnendi lävel kavandab organisatsioon seniseid tegevussuundi analüüsides oma arengut pikemaks perioodiks, aastateks 2020‒2024. Arengukava koostamiseks korraldas Seto Instituut 2019. aastal kolm instituudi nõukogu avatud koosolekut.

SETO INSTITUUDI ÜLESEHITUS
Seto Instituut tegutseb põhikirja alusel, mille viimane redaktsioon on heaks kiidetud 18. oktoobril 2019. a.
Seto Instituudil on kuueliikmeline nõukogu, mille kaks liiget nimetab Setomaa vald, kolm liiget MTÜ Setomaa Teadusnõukogu ja ühe liikme Kultuuriministeerium. Varem kehtinud põhikirja alusel oli nõukogu 11-liikmeline.
Igapäevast tööd korraldab üheliikmeline juhatus, juhatuse liige on ühtlasi tegevjuht. Seto Instituudi teadustegevust nõustab 2019. a loodud MTÜ Setomaa Teadusnõukogu (loodud 2019), mille kolm esindajat kuulub ka nõukogusse.
Seto Instituudil on palgal täiskohaga tegevjuht (2011. aasta augustini Anti Lillak, alates 2011. a augustist Ahto Raudoja) ning poole koormusega asjaajaja-projektijuht (Helen Külvik alates aprillist 2014).
Seto Instituudi tööruumiks olev kabinet asub Värska talumuuseumi Tsäitarõ esimesel korrusel.

ÜLEVAADE SETO INSTITUUDI TEGEVUSTEST 2010‒2019
Seto Instituut korraldab Setomaad ja seto kultuuri tutvustavaid üritusi ning osaleb ettekannetega teiste korraldatud üritustel. Näiteks on Seto Instituut 2015‒2019 korraldanud iga-aastaselt temaatilise koolituse „Ülikuul rattil“, mis on Seto suveülikooli järglane. Ettekandeid ja loenguid on peetud erinevatel teemadel Setomaal ja Eestis, aga ka välisriikides (nt Venemaal, Lätis, Prantsusmaal). 2018. a koostas Seto Instituut näituse „Setomaa fotodel 1918‒¬2018“, mis on avaldatud ka veebis (vt https://www.setomaa.ee/kogukond/naitus-setomaa-fotodel-2018-2018), ning 2019. aastal seto arhitektuuri näituse.
Seto Instituut korraldab välitöid Setomaal: korjatakse pärimust ja fikseeritakse arheoloogilisi objekte. Aastal 2011 viis Seto Instituut läbi eramuuseumide (Radajal Tatjana Ogarjova eramuuseum, Jõeveere talu muuseum) inventeerimise ja esemete katalogiseerimise, materjalid on huvilistele instituudis kättesaadavad.
Aastatel 2013‒2014 oli Seto Instituut rahvusvahelise projekti “Seto-Suiti Renaissance” (vt https://www.setoinstituut.ee/?page_id=33) juhtpartner.
Aastatel 2017‒2018 osales Seto Instituut MTÜ Setomaa Turismi projektis „Seto Külävüü giidide koolitusprogramm“ koolituse mahuka sisulise programmi koostaja ja läbiviijana.
Aastatel 2017–2019 osales Seto Instituut Eesti-Läti koostööprogrammist rahastatavas projektis “Development and promotion of small ethno-cultural regions as tourism destinations ‒ UNESCO-tourism”, mille juhtpartner on MTÜ Setomaa Turism (vt https://www.visitsetomaa.ee/et/est-lat-unesco-turism-2017-2020-1).
Seto Instituut osaleb 2019‒2021 Eesti-Vene koostööprogrammist toetatavas pärimusõppe edendamise projektis “Improving cooperation between local authorities, schools and NGO’s in teaching and promotion of local cultural heritage to children and youngsters in historical Setomaa area ‒ Heritage Teaching”, mille juhtpartner on MTÜ Setomaa Liit (vt https://www.setomaa.ee/kogukond/eesti-vene-koostooprojekt-heritage-teaching).
Seto Instituudi üks olulisi tegevussuundi on kirjastamine. Seto Instituut osales Setomaa koguteose 1. köite väljaandmises ning praegu valmistab ette koguteose 3. ja 4. köite väljaandmist.
2013. aastal ilmus sarja „Seto Instituudi toimetised“ esimese trükisena Arvis Kiristaja raamat „Setomaa kohanimed“. 2013. aastal allkirjastasid Seto Instituut, Tartu Ülikool, Muséum National d’Histoire naturelle ja Vene Etnograafiamuuseum koostöölepingu, mille alusel koostati ühiselt kolmes keeles ilmuv raamat „Leonid Zurovi ja Boris Vilde uurimisretked Setomaale 1937. ja 1938. aastal: allikad ja kommentaarid”. 2018. aastal ilmus eestikeelne versioon „Seto Instituudi toimetiste“ sarja 2. trükisena. Aastatel 2013–2017 andis Seto Instituut välja raamatusarja „Seto kirävara“ 13 köidet.
Seto Instituut on MTÜ Seto Käsitüü Kogo koostööpartner “Seto rahvarõivaraamatu” käsikirja koostamisel, käsikiri valmib 2020. aastal. Instituut osaleb Setomaa artiklikogumike „Setumaa kogumik“ väljaandmisel, on Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse partner seto-eesti sõnaraamatu koostamisel ja sõnaraamatu seminaride korraldamisel.
Seto Instituut teeb koostööd Setomaa organisatsioonidega, Eesti teadusasutustega, teiste Eesti omakultuuripiirkondadega, loodud on koostöösidemed Liivi Instituudiga.
Seto Instituut on loonud seto-ainelisi (teadus)trükiseid ja käsikirju hõlmava bibliograafia andmebaasi, mis on leitav aadressil www.biblioserver.com/setod/. Andmebaasis on ligi 5000 kirjet ja see täieneb pidevalt.
Seto Instituut kogub Setomaa-alast ainest (käsikirjad, uurimistööd, fotod jmt). Seto Instituudi pidevalt täienev raamatukogu paikneb Värskas ja seda saavad huvilised kasutada. Raamatukogu täieneb pidevalt ja hetkel on seal umbes 500 teavikut.
Seto Instituut nõustab ja vahendab Setomaaga seotud teadustööde, nt üliõpilastööde tegijaid. Instituudil on oluline roll seto teaduse, allikate, informantide, kirjanduse ja kontaktisikute koordineerimisel ja info vahendamisel ning jagamisel huvitatud osapooletele.
Alates 2015. aastast annab Seto Instituut välja preemiaid parimate seto-teemaliste bakalaureuse- ja magistritööde eest.
Seto Instituudil on olemas koduleht aadressil www.setoinstituut.ee.

SETO INSTITUUDI HETKEOLUKORD
Arengukava koostamise käigus viidi 13. mail 2019 koosolekul läbi Seto Instituudi olukorra SWOT-analüüs.
Tugevused:
• koostöövõrgustikes osalemine, koostöö Eesti ja muu maailma teadusasutustega, koostöö Setomaa organisatsioonidega;
• tegevuste elluviimisel saadud kogemused;
• pidevalt täienev korrastatud raamatukogu ja andmebaasid,
• hea maine;
• kriisitaluvus;
• tark, tõhus, aktiivne juht;
• on hästi kaetud uurimisvaldkondi nagu arheoloogia, ajalugu, osaliselt etnoloogia;
• vaatamata püsirahastuse puudumisele on organisatsioon hakkama saanud ja viinud läbi erinevaid tegevusi;
• missioonitundega teadlased, kes on valmis panustama vabatahtlikuna või väikse tasu eest.
Nõrkused:
• nõukogu liikmed on väheaktiivsed;
• tegeletud nende valdkondadega, kus on inimesed ja ressursid, kuid palju on tegemata; on olulisi uurimisvaldkondi, mis ei ole kaetud;
• seto keel on kasutusest taandunud, seto keele püsimise alaste tegevuste koordineerimine Setomaal on ebaselge;
• koostöö väljapoole on kaootiline, projektipõhine, koostöösuunad ei ole selgelt määratletud ega selgelt eesmärgistatud;
• tegevused on killustatud;
• ainult vabatahtlikkusel põhinev ja alatasustatud töö ei ole jätkusuutlik.
Võimalused:
• rahastusprogrammid, nt Setomaa kultuurprogramm, Setomaa arenguprogramm, Euroopa Liidu programmid;
• Seto kultuuriruum on populaarne ja atraktiivne;
• Setomaa maine on hea;
• lobby-töö, positiivne poliitiline toetus;
• Eestis ja ka mujal on üha kättesaadavamad teadus- ja mäluasutuste andmebaasid, raamatukogud, fondid, materjalid;
• koostöö riigiasutustega, riigi arengukavad;
• globaliseerumise vastukaaluna väärtustatakse üha enam lokaalseid omanäolisi kultuure;
• Seto leelo on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse;
• koostöö teadusasutustega;
• väljaspool Setomaa valda elavate setode kaasamine;
• koostöö organisatsioonidega: teadlaste kongressid, põlisrahvaste organisatsioon;
• püsirahastuse tekkimine võimaldaks tegevusi prioritiseerida ja suunata.
Ohud:
• keele- ja kultuurikandjate vähenemine, keelekeskkonna nõrgenemine;
• poliitilised ohud; riiklikul tasemel ebastabiilsed suhted Venemaaga;
• globaliseerumise mõjud;
• rahastuse vähenemine;
• püsirahastuse puudumine ei võimalda arendust suunata;
• motiveeritud teadlaste järelkasvu nappus.
Praeguse rahastuse taseme juures saab Seto Instituut jätkata tegutsemist senises mahus. Tegevuste laiendamine pole võimalik, mingil määral on võimalik ümber seada prioriteete.

SETO INSTITUUDI MISSIOON
Seto Instituudi missioon on koordineerida, edendada ja populariseerida Setomaa ja seto kultuuri alast teadustööd, koondada ja teha kättesaadavaks Setomaa ja seto kultuuri alast informatsiooni ning aidata kaasa seto kultuuripärandi säilimisele.
Seto Instituudi ülesanded missiooni täitmisel on
• Setomaa ja seto kultuuri alase teadustöö edendamine, sh vahendite hankimine, uurimistööde algatamine, võimaluste loomine teadustegevuseks, inimeste kaasamine, lobby-töö, teadusalase koostöö korraldamine ja koordineerimine;
• Setomaa ja seto kultuuri alase teadusinfo tutvustamine ja populariseerimine, sh uurijate nõustamine, publikatsioonid, meediakajastused, õppevahendite arendamine, teavitus- ja kaasamisürituste korraldamine;
• Setomaa ja seto kultuuri alase teadustöö korraldamine, sh teadustööks jaoks vajaliku alganamdmestiku koondamine ja kättesaadavaks tegemine, sh vastavad andmebaasid, temaatiline raamatukogu, fotokogud, küla ja suguvõsa uurimise alusmaterjalid, võimalike informantide kaardistamine jms;
• Setomaa kultuuripärandi ja seto keele säilitamisele suunatud tegevused, sh osaliste kaasamine, koostöö korraldamine, teema populariseerimine, teadustöö edendamine, nõustamine, õppetöö eri vormide suunamine ja toetamine.

SETO INSTITUUDI VISIOON AASTAKS 2024
Seto Instituut on arenev organisatsioon, tuntud Setomaal ja väljaspool Setomaad tõhusalt toimiva keskusena, mis koordineerib ja algatab Setomaa ning setode alast teadus-, uurimis- ja õppetööd, avaldab trükiseid, kaasab vahendeid uurimis- ja arendustegevusteks, kaasab inimesi, jagab infot Setomaa alaste teadusuuringute tulemuste, Setomaa ja seto kultuuri kohta. Pidevalt on käimas Setomaa ja setode alane teadus- ja uurimistöö, lisandub uusi uurijaid ja uurimisteemasid. Seto keel on säilinud, seda kasutatakse aktiivse kõne- ja kirjakeelena, mille kindlustamiseks toimub järjepidev süsteemne ja kaasav keeleõppus.
Instituut on saavutanud riigieelarvelise püsirahastuse.
Instituudis on 2024. aastaks vähemalt 2,5 eelarvelist töökohta, lisaks võimalusel 1‒2 projektipõhist töötajat.
Instituudi tööruumid hõlmavad kahte töökabinetti.

STRATEEGILISED VALIKUD
Seto Instituut peab oma kogemusi ja head mainet kasutades jätkama koostööd Setomaa ja seto kultuuri uurimistööde edendamiseks: nii teadlaskonna kui ka seto kogukonna suunal.
Seto Instituut peab senist kogemust ja oskusi kasutades jätkuvalt taotlema vahendeid tegevuste elluviimiseks kõigist võimalikest allikatest.

SETO INSTITUUDI TEGEVUSSUUNAD
Seto Instituudi peamised tegevussuunad on:
• Setomaa ja seto kultuuri alaste publikatsioonide väljaandmise korraldamine;
• Seto rahva, keele ja kultuuri alaste uuringute olukorra kaardistamine ja seire;
• Setomaa, seto kultuuri ja keele alaste uuringute ja õpetamise koordineerimine;
• Setomaa ja seto kultuuri alase info koondamine ja kättesaadavaks tegemine;
• uurimistegevuste ja kogumistööde korraldamine ka väljaspool ajaloolise Setomaa piire;
• koostöö tegemine huvigruppide ja institutsioonidega oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, peamised partnerid on Setomaa vald, Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Setomaa muuseumid, Setomaa Liit, Seto Käsitüü Kogo, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Võro Instituut, SA Kihnu Kultuuriruum, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut, koostöösuhteid tuleks laiendada ülikoolide ja teadusasutustega;
• osalamine strateegiate kujundamisel;
• vahendite hankimine, projektide koostamine ja esitamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
• stipendiumide ja muude tunnustuste väljaandmine;
• uurimisvajaduste selgitamine, eelisjärjestamine, prioriteetsete teemade formuleerimine.

SETO INSTITUUDI TEGEVUSED 2020‒2024
Setomaa ja seto kultuuri alaste publikatsioonide väljaandmine
• Setomaa koguteos nr 3 aastal 2020;
• Setomaa koguteos nr 4 aastal 2024;
• Setomaa kogumik VIII (Luhamaa nulk) aastal 2021;
• „Setomaa toimetised“ 3. „Seto ehted“;
• Seto Kongressi ja Tartu rahu teemalise publikatsiooni koostamise käivitamine;
• Seto biograafia koostamise käivitamine.
Välitööd
• välitööd Saatse muuseumi uue ekspositsiooni koostamiseks aastatel 2020‒2021;
• välitööd koostöös sihtasutustega Setu Kultuuri Fond ja Setomaa Muuseumid:
1. lähiajaloo talletamine (dokumentide, materjalide, fotode kogumine, mälestuste kogumine ja salvestamine) aastatel 2020‒2024;
2. ajaloolise Setomaa kalmistute kaardistamine aastatel 2020‒2024, pilootkaardistamine aastal 2020;
Seto rahva, keele ja kultuuri alaste uuringute olukorra kaardistamine ja seire
• uurimistöös ja uurimisseisus olevate tõsisemate lünkade kaardistamine;
• bibliograafia andmebaasi täiendamine, sealhulgas lähiajaloo uuringute kaardistamine;
• raamatukogu täiendamine.
Ürituste korraldamine
• konverents „10 aastat Seto Instituuti“ aastal 2020;
• teaduskonverents Setomaa kogudest ja lähiajaloost aastal 2024;
• näitus „Hävimisohus pärand“ koostöös sihtasutusega Setomaa Muuseumid aastatel 2021‒2022.
Õppevahendite koostamine ja väljaandmine
• Seto kodulooõpik aastal 2020.
Uurijate järelkasvu toetamine ja kaasamine
• iga-aastane parimate seto-teemaliste bakalaureuse- ja magistritööde stipendium;
• koostöö tihendamine premeeritud noorte teadlastega; uute Setomaa ja seto temaatika uurimisest huvitatud õppurite otsimine ja kaasamine.
Osalemine teadusüritustel
• Irboska muuseum-kaitseala iga-aastased konverentsid, ettekanded 2021 ja 2023;
• Võro Instituudi iga-aastased konverentsid.
Koostööprojektides osalemine
• Projekt Heritage Teaching kuni aastani 2021;
• Perekonnanimede raamatu projekt.

ARENGUKAVA UUENDAMINE
Arengukava kiitis heaks Seto Instituudi nõukogu 15. novembril 2019.
Arengukava kinnitas allkirjaga Seto Instituudi juhatus.
Seto Instituudi nõukogu vaatab igal aastal arengukava läbi ning täiendab seda vajadusel.