Käesolevasse digiarhiivi on kogutud audio-, video- ja fotomaterjali seto kultuuri jaoks olulistel teemadel. Tänaseks on digiarhiivis kaks arhiivi: Arvo Kukumäe arhiiv “Kuku arhiiv” ja Sulo Nurmeotsa salvestatud saated sarjast “Setomaa Tund.”
Arhiivi ligipääsuks kasuta järgmisi andmeid:
Kasutaja: Digiarhiiv
Parool: SetoInstituut
Kuku Arhiiv
Saatse lähedalt Litvina külast pärit näitleja Arvo Kukumägi ehk Kuku (9.08.1958-16.05.2017) oli üks Eesti tuntumaid karakternäitlejaid, tuntud oma ekstsentrilise, isemoodi olemise poolest. Ta sündis Saatsest paari kilomeetri kaugusel Litvina külas ja oli alati oma seto päritolu üle uhke, häbenemata seda ka siis, kui setoks olemine alles põlu all oli. Kukul oli ka erakordselt ilus, väljendusrikas ja mahlakas seto keel. Arvo Kukumägi on mänginud enam kui 40 filmis. Kuku Setomaad näeb filmis „Kuku: Mina jään ellu“ (2011). Näitleja soovil tema keha tuhastati, pool tuhast puistati lennukilt Setomaa kohale ja pool sängitati Saatse kalmistule, oma vanemate kõrvale.Arvo Kukumäe digiarhiiv koosneb kolmest osast: fotoarhiiv, heliarhiiv ja videoarhiiv. Arhiivis on talletatud rohkesti materjali, mis on seni avalikkusele vähe tuntud või vähe kättesaadav, sisaldades ka palju sellist toormaterjali, mis valmiskujul kunagi vaataja või kuulajani ei jõudnudki.
Heliarhiivis on näiteks lindistus sellest, kuidas Kuku räägib oma õpingutest Moskvas. Fotoarhiiv sisaldab rikkalikult fotosid Kukust ja temaga seotud tegemistest, sh mitu fotosessiooni. Filmiarhiivis on näiteks film sellest, kuidas tehti filmi „Surnuaiavahi tütar“ (2011), samuti film kontsertetendusest “Õhtusöök Arvo Kukumäe ja Mari Kalkuniga“ (22.01.2015) ning avaldamata jäänud filmi „Kuku ehk Arvo Kukumägi“ treiler. Eriti põnevad on 2007. a Seto Kuningriigipäeval filmitud kaadrid, kus Arvo Kukumägi on reporteri rollis (operaator Ivo Felt ja helimees Sulev Keedus).
Arhiiv täieneb pidevalt, näiteks on plaanis lisada unikaalsed Kuku pleilistid oma lemmikmuusikaga, mille ta koostas teatud sündmuste tarbeks. Arhiivi loomisel on abiks olnud mitmed inimesed, eelkõige Tiit Lepik ja Marit Meri.
Digiarhiivi loomist on toetanud Eesti Rahvakultuuri keskus.
