Äsja toimunud Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil tunnustas Integratsiooni Sihtasutus eripreemiaga Miina Härma Gümnaasiumi õpilase Merili Päikese (pildil paremal) uurimust kultuuririkkuse vallas. Kokku esitasid õpilased üle Eesti 12 teadustööd, mis käsitlevad Eesti kultuurilist mitmekesisust.
Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Merili Päike gümnaasiumiastme uurimistöö kannab nime „Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval”. „Kuigi olen Setomaalt pärit, ei teadnud ma sellest kultuurist palju. Sain oma teadmisi tänu uurimistööle suurendada,” tõdes ta. „Kultuuririkkus on väga oluline, see annab meie ühiskonnale lisaväärtuse. Uurimistöö näitas, et seto kultuur on elujõuline. Hea üllatusena tuli see, et noored on hakanud rohkem väärtustama seto kultuuri, näiteks on hakatud seto pilli mängima ning kultuuri õppima ning sellesse panustama.” Merili Päike pälvis lisaks Eesti Keele Instituudi ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu preemiad.
Merili Päikese kokkuvõte uurimistööst:
Minu uurimistöö eesmärgiks oli seto kultuuri ja selle elujõulisuse uurimine, sest setona on see teema mulle südamelähedane ja vähemusrahvastele on oluline tähelepanu pöörata. Selleks, et saada vastused püstitatud uurimisküsimustele, viisin läbi intervjuud seto kultuuri asjatundjate Aare Hõrna, Helen Külviku ja Maria Grünbergiga ning ühe kohalikuga, oma onunaise Liia Päikesega.
Kõige suurem tegur, mis mõjutab seto kultuuri elujõulisust, on eesti keele pealetung. Setod räägivad omavahel igapäevaselt pigem eesti keeles, mis viib selleni, et noored ei oska seto keelt. Seega peaksid kohalikud hakkama igapäevaselt seto keeles rääkima, et see jääks külge ka noortele. Seto kultuuri elujõulisust mõjutavad veel ka väljaspool Setomaa valda elavad setod. Kahjuks ei pea nad ennast enam niivõrd setodeks ja neil esineb kultuurikatkestus. Teisalt on näha, et nad siiski tähistavad kirikupühi ja külastavad erinevaid seto kultuuri edendavaid üritusi. Järelikult ei saa väita, et kaugemad setod ainult negatiivselt kultuuri elujõulisust mõjutaksid.
Seto keele ja traditsioonide olulisus on ajas muutunud. Minu isa kasvas üles seto keelt rääkides ning hakkas alles koolis eesti kirjakeelt õppima. Tänapäeval on olukord täpselt vastupidine, sest Setomaal on kõik eluks vajalik eesti keeles olemas. Järelikult on seto keele olulisus ajaga vähenenud. Seevastu traditsioonide olulisus ajas on suurenenud ja neist peetakse tänapäeval jätkuvalt lugu. Uuesti on hakatud kandma seto rahvarõivaid, noored tegelevad pillimängu ja tantsuga ning on suurenenud setode hulk, kes oskavad valmistada rahvusköögi sööke ja jooke. Ka intervjueeritavate panus seto kultuuri säilimisse on suur. Helen Külvik töötab Seto Instituudis, kus ta igapäevane töö on seotud seto kultuuriga. Aare Hõrn on valitud ülemsootskaks ning Maria Grünberg noorsootskaks, mis andis neile võimaluse kõneleda setode eest ning läbi viia muutusi. Lisaks on veel mitmeid organisatsioone, toetav Setomaa vald ja suur kogukonna panus.
Püstitasin hüpoteesi, et seto kultuur siiski on nii tänapäeval kui ka tulevikus piisavalt elujõuline, mis osutus tõeseks, sest kõik intervjueeritavad ütlesid, et nende hinnangul on seto kultuur tänapäeval elujõuline. Muidugi tuleb erilist tähelepanu pöörata seto keelele, et see püsiks tulevikus samuti elujõulisena, sest tänapäeval on see üks kultuuri nõrk lüli.
Kindlasti on võimalik seto kultuuri elujõulisuse teemat edasi arendada, uurides põhjalikumalt selle erinevaid aspekte, näiteks seto keele tulevikku.”
Seto Instituut soovib Merilile palju õnne ja loodab, et Merilil on tahtmist ja indu seto teema uurimisega ning setode elus osalemisega ka tulevikus jätkata!
Ka Seto Instituut korraldab õpilas-ja üliõpilastööde konkursi, sel aastal antakse preemiad parimatele setoteemalistele töödele välja juba 10. korda.